PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
18
19
Daatum04.08.1871
Protokolli number44
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Paap Kress Kohtumees
Rein Lambing Kohtumees
Jaan Holsting Peakohtumees

J. Jaanson Räppinä walla kirjutaja kaibas kohto een wasto Peter Kaswando söimamisse, ähwärdamisse, trotsmisse, ja teotamisse perräst pikkuti, ja risti Wõbso linna ulitsid läbbi kaijes ja ka törmä majan sõimeten.

Tülli assi om nida algneno 3 ta Augustil eilä.

Jaan Norrusk Tosite külläst kes wennemale läks, om omma passi pärräst Wõbsos Jaansoni manno länno, kui assi tallitedo olli, om Jaan Norrusk Jaansoni pallelno körtsimanno tulla 1 puddel õllut joma, kui Jaan nink Jaanson körtsmanno ommawa länno om Jaan 2 puddelid öllut ostno, ja seddä maid om ka Peter Kaswand senna tulno ja om körtsimehhe käest 1 puddel paeris öllut küssinu, ja teises toas joma hakkano, kus uks wahhelt wallal olli; Jomisseman om Peter warsti hakkano üttlemä nida kui mul eilä kohhut möisteti, minnu käest õigus ärrä wöeti ja Jakobsonil anti eggä temmä sellegä rikkas ei sa perräst iks wisud jalga sawad, ütten keik kohto mehhed ja kirjutaja jowad 8 Rublast mul mõisteti 1 Rubla 5 kop wäljä massa. 50 kop jõin eilä Räppinä körtsi teise pole joon täembä sijä.

Jaan Norrusk kes seddä asja päält kulas, pand seddä teotamist immes, selle kuldmisse päle pallel Jaanson körtsimeest keddägi politseile perrä saata, agga körtsimehhel es olle keddägi saata, siis om Jaan nink kirjutaja Jaanson mõllemba politseimanno koddo lännowa, seddä asja ärrä selletäno, ja selle päle om kirjutaja politseid pallelno et Peter saas kindi pantus, päle selle kui kirjutaja Jaanson omma koddon olli, om kaupmees Unterwald ja üks wõras Saks, ja Peter Jaansoni akna al ulitse pääl olno, Unterwald om üttelno Petrel minne küssi taggasi, selle päle om Peter ulitse päält läbbi akna Jaansonil sissi üttelno, minna temmä kurradi hora pälikuga ei lähhä kõnnelema, selle päle om Jaanson wäljä länno, ja üttelno Gawwu Unterwald Teije kulite mis Peter üttel, et minna kurradi horapälik pean ollema, Unterwald es lauso sanna agga Peter om üttelno lle kuld jah kui ma ütlin, ja om warsti jälle Jaansonil su sissi üttleno ni kui sinna omma naise laulatamisse sõrmuse litsil ärrä annit, ja om teotamissegä eddesi länno

Päle selle om politsei Wasser Jaansonil üttelno et Peter törmä ei lähhä tulge ütten kaema, siis om Jaanson länno ütten Unterwaldi pole kus Peter linno puhhastaman wõi pakki sädmän olli säält om küll Peter sure wasto pandmissegä törmä hakkano minnemä, agga risti linnast läbbi, mödä kauba ulits sure hälegä Jaansoni teotaden, ja om Jaansonil üttelno et sinno maja peab kaddoma ja lõpma ja ma tahhan su kaija ja näidätä, päle selle kui Peter törmä om sanod panto, om temmä jälle Jaansoni teotano ja söimano, ja om üttelno sinna Wissä nusja ja kige muu wisi päle. Söimaminne kestse hommikust õddaguni.

1.) Kirjutaja Jaanson pallel kohhut selle perräst et Peter Kaswand teddä ilma süidä om, ilma asjanda söimamise eest Petert trahwitus sada.

2 Ilma asjanda ähwärdämist, mis eddespiddise kurja teggemisse päle tähhendäp, jättäb Jaanson kohto holes. Jaansonil om 3 maja naine 3 last, kui Jaansonil eddespiddi middägi kurja kahjo, ehk häffä, ehk õnnetust peas johtuma, mis innimisse kätte läbbi tetto om, wastutap ja tassob kohhus Ja kui kohhus seddä mitte wõimalik ei arwa ollewad siis pallub Jaanson seddä asja suremba kohto kätte anda selletädä Muido arwap Jaanson mitte Wõbson ellädä wõiwad.

Peter Kaswando käest sai küssitu kohto een, et mis perräst sinna Jaansoni ni sõimasid ja teotasid, üttel temmä et purjun olli iks ka. Kui prottokol ette loeto Peter Kaswand üttel keik õige ollewad muud kui linna pallama pandminne, ja Jaansoni maja äwwitämist es ütle õige ollewad

Wõbso politsei J Wasser tunnistas, et siis kui temmä Peter Kaswando om törmä kutsma länno, om 

Peter Kaswand Parrindi podist wäljä tulno kesk ulits ja om üttelnu, et kui minnu törmä pandas, et minna pandnu siis linna pallama, nink selle ähwärdämisse päle ei olle politseil mitte muud teist nõu wõnod jädä kui Petert kindi panda, enne kindi pandmisse kust ulits mödä Peter läks es olle muud kulda kui wandmist söimamist ja ähwärdämist kui Peter törmä olli panto, jälle ni samma, ja warsti päle törmä panneki olli ka Peter moisa suwwist törmä maja hakkano lohkma, ja päle selle om Peter Kaswand lubbano, ja ähwärdäno et kui temmä oddagus törmä jäetäs, et temmä siis törmä maja koggoni ärrä lahhub. Et kange wihma aig wäljä es wöi midna. Kui wihm ülle olli länno, es olle politseiwallitsussel teist nõu jänud, kui kirjutaja Jaansoniga ütten moisa wallitsussel kaibama, ja selletämä mindi ja selle asjamann nõu küssimä, selle perräst, et seddä innimest Peter Kaswando mitte wallale es wõi laske.

Moisa wallitsusse juhhataminne olli Wallawannembat pallelta hommen kohhut kokko kutus ja seddä asja ärrä selletädä laske, mis kirja läbbi sai tallitedo, selle perräst et õddäng jöud, ja Peter Wöbsö törmä es wõi jädä, selle perräst et temmä maja ärrä lubbas lahko, ja et Wöbson keddägi abbi es olle wõtta, Petert Räppinä kohtomaja törmä wija seni kui hommen kohhus kokko tulleb et muud nõu es ja sai Räppinält kirjutaja läbbi rauwad ütten wõeto ja Wõbson Peter Rauda panto, et keddägi wijät es sa piddi politsei Wasser ütsindä Jaansoni hobbesega Petert Räppinä törmä wimä. Kui Peter raudo olli panto siis ta?? temmä sure helliga kae mis Wissä teggi pand raudoi. Tee pääl om Peter kirjutaja naist hirmus wandno söimano ja teotano.

Peter Pallel et trahke siin Räppinäl ärrä.

Kohhus mõistis: et Peter Kaswand päle kindi olleki weel 20 witsa lögigä trahwitus saap, selle eest et temmä Jaansoni ilma asjanda söimano ja teotano om, ja se ähwärdämisse assi linna pallutamisse ja maja äwitämisse perräst jääs polele ja kui selle ähwärdämisse asja man tunnistust saap siis saap Peter suremba kohto alla antus.

Peter Pallel se 20 witsa lögi trahwimist tullewa Esspäiwäs jättä selle perräst et temmä üttel hendä wiggalisse ollewad

Tullewal Eespäiwal lubbas Peter issi ilma kutsmatta tulla ja wasto wõtta. Selle päle jäi rahho.

Pä kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Paap Kress

Kohtomees Rein Lambing

J. Jaanson Räppinä walla kirjutaja kaibas kohto een wasto Peter Kaswando söimamisse, ähwärdamisse, trotsmisse, ja teotamisse perräst pikkuti, ja risti Wõbso linna ulitsid läbbi kaijes ja ka törmä majan sõimeten.

Tülli assi om nida algneno 3 ta Augustil eilä.

Jaan Norrusk Tosite külläst kes wennemale läks, om omma passi pärräst Wõbsos Jaansoni manno länno, kui assi tallitedo olli, om Jaan Norrusk Jaansoni pallelno körtsimanno tulla 1 puddel õllut joma, kui Jaan nink Jaanson körtsmanno ommawa länno om Jaan 2 puddelid öllut ostno, ja seddä maid om ka Peter Kaswand senna tulno ja om körtsimehhe käest 1 puddel paeris öllut küssinu, ja teises toas joma hakkano, kus uks wahhelt wallal olli; Jomisseman om Peter warsti hakkano üttlemä nida kui mul eilä kohhut möisteti, minnu käest õigus ärrä wöeti ja Jakobsonil anti eggä temmä sellegä rikkas ei sa perräst iks wisud jalga sawad, ütten keik kohto mehhed ja kirjutaja jowad 8 Rublast mul mõisteti 1 Rubla 5 kop wäljä massa. 50 kop jõin eilä Räppinä körtsi teise pole joon täembä sijä.

Jaan Norrusk kes seddä asja päält kulas, pand seddä teotamist immes, selle kuldmisse päle pallel Jaanson körtsimeest keddägi politseile perrä saata, agga körtsimehhel es olle keddägi saata, siis om Jaan nink kirjutaja Jaanson mõllemba politseimanno koddo lännowa, seddä asja ärrä selletäno, ja selle päle om kirjutaja politseid pallelno et Peter saas kindi pantus, päle selle kui kirjutaja Jaanson omma koddon olli, om kaupmees Unterwald ja üks wõras Saks, ja Peter Jaansoni akna al ulitse pääl olno, Unterwald om üttelno Petrel minne küssi taggasi, selle päle om Peter ulitse päält läbbi akna Jaansonil sissi üttelno, minna temmä kurradi hora pälikuga ei lähhä kõnnelema, selle päle om Jaanson wäljä länno, ja üttelno Gawwu Unterwald Teije kulite mis Peter üttel, et minna kurradi horapälik pean ollema, Unterwald es lauso sanna agga Peter om üttelno lle kuld jah kui ma ütlin, ja om warsti jälle Jaansonil su sissi üttleno ni kui sinna omma naise laulatamisse sõrmuse litsil ärrä annit, ja om teotamissegä eddesi länno

Päle selle om politsei Wasser Jaansonil üttelno et Peter törmä ei lähhä tulge ütten kaema, siis om Jaanson länno ütten Unterwaldi pole kus Peter linno puhhastaman wõi pakki sädmän olli säält om küll Peter sure wasto pandmissegä törmä hakkano minnemä, agga risti linnast läbbi, mödä kauba ulits sure hälegä Jaansoni teotaden, ja om Jaansonil üttelno et sinno maja peab kaddoma ja lõpma ja ma tahhan su kaija ja näidätä, päle selle kui Peter törmä om sanod panto, om temmä jälle Jaansoni teotano ja söimano, ja om üttelno sinna Wissä nusja ja kige muu wisi päle. Söimaminne kestse hommikust õddaguni.

1.) Kirjutaja Jaanson pallel kohhut selle perräst et Peter Kaswand teddä ilma süidä om, ilma asjanda söimamise eest Petert trahwitus sada.

2 Ilma asjanda ähwärdämist, mis eddespiddise kurja teggemisse päle tähhendäp, jättäb Jaanson kohto holes. Jaansonil om 3 maja naine 3 last, kui Jaansonil eddespiddi middägi kurja kahjo, ehk häffä, ehk õnnetust peas johtuma, mis innimisse kätte läbbi tetto om, wastutap ja tassob kohhus Ja kui kohhus seddä mitte wõimalik ei arwa ollewad siis pallub Jaanson seddä asja suremba kohto kätte anda selletädä Muido arwap Jaanson mitte Wõbson ellädä wõiwad.

Peter Kaswando käest sai küssitu kohto een, et mis perräst sinna Jaansoni ni sõimasid ja teotasid, üttel temmä et purjun olli iks ka. Kui prottokol ette loeto Peter Kaswand üttel keik õige ollewad muud kui linna pallama pandminne, ja Jaansoni maja äwwitämist es ütle õige ollewad

Wõbso politsei J Wasser tunnistas, et siis kui temmä Peter Kaswando om törmä kutsma länno, om 

Peter Kaswand Parrindi podist wäljä tulno kesk ulits ja om üttelnu, et kui minnu törmä pandas, et minna pandnu siis linna pallama, nink selle ähwärdämisse päle ei olle politseil mitte muud teist nõu wõnod jädä kui Petert kindi panda, enne kindi pandmisse kust ulits mödä Peter läks es olle muud kulda kui wandmist söimamist ja ähwärdämist kui Peter törmä olli panto, jälle ni samma, ja warsti päle törmä panneki olli ka Peter moisa suwwist törmä maja hakkano lohkma, ja päle selle om Peter Kaswand lubbano, ja ähwärdäno et kui temmä oddagus törmä jäetäs, et temmä siis törmä maja koggoni ärrä lahhub. Et kange wihma aig wäljä es wöi midna. Kui wihm ülle olli länno, es olle politseiwallitsussel teist nõu jänud, kui kirjutaja Jaansoniga ütten moisa wallitsussel kaibama, ja selletämä mindi ja selle asjamann nõu küssimä, selle perräst, et seddä innimest Peter Kaswando mitte wallale es wõi laske.

Moisa wallitsusse juhhataminne olli Wallawannembat pallelta hommen kohhut kokko kutus ja seddä asja ärrä selletädä laske, mis kirja läbbi sai tallitedo, selle perräst et õddäng jöud, ja Peter Wöbsö törmä es wõi jädä, selle perräst et temmä maja ärrä lubbas lahko, ja et Wöbson keddägi abbi es olle wõtta, Petert Räppinä kohtomaja törmä wija seni kui hommen kohhus kokko tulleb et muud nõu es ja sai Räppinält kirjutaja läbbi rauwad ütten wõeto ja Wõbson Peter Rauda panto, et keddägi wijät es sa piddi politsei Wasser ütsindä Jaansoni hobbesega Petert Räppinä törmä wimä. Kui Peter raudo olli panto siis ta?? temmä sure helliga kae mis Wissä teggi pand raudoi. Tee pääl om Peter kirjutaja naist hirmus wandno söimano ja teotano.

Peter Pallel et trahke siin Räppinäl ärrä.

Kohhus mõistis: et Peter Kaswand päle kindi olleki weel 20 witsa lögigä trahwitus saap, selle eest et temmä Jaansoni ilma asjanda söimano ja teotano om, ja se ähwärdämisse assi linna pallutamisse ja maja äwitämisse perräst jääs polele ja kui selle ähwärdämisse asja man tunnistust saap siis saap Peter suremba kohto alla antus.

Peter Pallel se 20 witsa lögi trahwimist tullewa Esspäiwäs jättä selle perräst et temmä üttel hendä wiggalisse ollewad

Tullewal Eespäiwal lubbas Peter issi ilma kutsmatta tulla ja wasto wõtta. Selle päle jäi rahho.

Pä kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Paap Kress

Kohtomees Rein Lambing


TAGASI KUVA MÄRGENDUS