Krootuse: Aktiraamat (1904-1908)
| Leidandmed | EAA.1143.1.11 |
|---|---|
| Kaader | 44 45 |
| Daatum | 30.04.1908 |
| Protokolli number | 6 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Wisnapuu | Kohtumees | ||
| Rihm | Kohtumees | ||
| Raig | Peakohtumees | ||
Ilmusid ette
1)
2) Rentnik massab selle nimetud talu eest iga aasta seitse kümmend rubl /70/ renti nimelt iga aasta pool renti 1 Märtsil ette ära ja teine pool 1 Nowembril. Kui rentnik seda täitmata jättab on rendile andjal õigus rentniku kohe Jüri päewal omast talust wälja tõsta.
3) Rentnik orjab kõik kihelkonna ja walla orjused ja maksab ka kõik kihelkonna maksud wiljaga.
4)
5) Rendile andja lehm käib suwel rentniku karja nink rentniku karjus hoiab ilma maksuta. Rentnik annab
olgi, pikki röa olgi 20 puuta tõu wilja olgi 20 puuta ja haganaid 20 puuta sügisel rehe peksu ajal.
6) Rentnik peab iga aasta 4 wakamaad maad kesas jätma ja õigel ajal sõnnik pääle wedama hästi ära harima ja kaks kotti luu jahu külwama enne rükki tegemist nink õigel ajal rüki ära tegema hää seemnega. Wastasel korral rentnik iga wakka-maa rükki tegemata jätmise eest rendile andjale 25 rubl.
7) Rentnik wõib iga aasta 3 wakamaad lina külwata ja kolm waka maad kartolis tetta kui rohkem teeb massab rentnik omanikule iga wakama eest kats kummend wiis rubl., rentnik ei tohi sõnnikud tõu wiljale panda, ainult aia maa pääle nii kui kapsta nink muidu aja wiljale.
8 Rentnik peab hooned korras hoidma kattused õigel ajal parandama omanik annab puu materjalle, kui olgi tarwis paneb rentnik omast põllu saagist, rentnik weab selle puu materjalli kattuse tarwis manu nii saama teeb ka aiad omanik annab selsamal põhjusel materjalli.
9) Haina maad ei tohi riku ei ka puid raiuda maja hooned peawad kõik haas korras olema.
10) Rentnik peab kolm tais kaswanud kari elajad pidama ja üks hobune ei tohi ka rentnik põllu põhku ei ka heinu omast majast wälja anda.
11) Rendile andja elab oman taren mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda ja kui omanik mõnda hooned ehitama hakkab siis ei wõi rentnik selle tarwis maad keelta niisama jääb ka omanikule omma puu arw mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda.
12). Rentnik peab iga kewade kaks waka-maad ristik heina külwama rükki sisse hää seemnega ja alati jätma wastne ristik heina sööt weel tõises aastas niita nii et ega aasta neli wakamaad ristk-heina on, wastasel korral massab rentnik omanikule 25 rubl. iga puuduwa wakamaa eest.
13) Rentnik annab omanikule iga kewade wiis seitsme jalalist sulda kapsta maad säält kohalt kust omanik soowib.
14) Rentnik peab iga sügisel een tulewa aasta pääle rükki kõrt neli waka-maad üles kündma.
15) Rentnik wõib see een nimetud ma mis omanik wõtab pool wakamaad kartolis ja kapsa maa õigel ajal iluste ära nink teeb ka kartulid maha omaniku seemnega ja harib kartulis ilma tasuta.
16) Kui omanik talu müia saab ehk kui rentnik neid nimetatud lepingu punktisi ei täida wõib rendile andja iga aasta see on 25 juulil enne Jüri päiwa rentnikule üles ütelda, et een tulewa Jüri päiwal majast wälja lääb.
Üks tuhat üheksa sada kaheksandamal aastal kolmekümnedamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas oma koosolekul een seiswad suu sõnalist leppingud mis talupojad
Eesistuja
Koht
Koht
Ilmusid ette
1)
2) Rentnik massab selle nimetud talu eest iga aasta seitse kümmend rubl /70/ renti nimelt iga aasta pool renti 1 Märtsil ette ära ja teine pool 1 Nowembril. Kui rentnik seda täitmata jättab on rendile andjal õigus rentniku kohe Jüri päewal omast talust wälja tõsta.
3) Rentnik orjab kõik kihelkonna ja walla orjused ja maksab ka kõik kihelkonna maksud wiljaga.
4)
5) Rendile andja lehm käib suwel rentniku karja nink rentniku karjus hoiab ilma maksuta. Rentnik annab
olgi, pikki röa olgi 20 puuta tõu wilja olgi 20 puuta ja haganaid 20 puuta sügisel rehe peksu ajal.
6) Rentnik peab iga aasta 4 wakamaad maad kesas jätma ja õigel ajal sõnnik pääle wedama hästi ära harima ja kaks kotti luu jahu külwama enne rükki tegemist nink õigel ajal rüki ära tegema hää seemnega. Wastasel korral rentnik iga wakka-maa rükki tegemata jätmise eest rendile andjale 25 rubl.
7) Rentnik wõib iga aasta 3 wakamaad lina külwata ja kolm waka maad kartolis tetta kui rohkem teeb massab rentnik omanikule iga wakama eest kats kummend wiis rubl., rentnik ei tohi sõnnikud tõu wiljale panda, ainult aia maa pääle nii kui kapsta nink muidu aja wiljale.
8 Rentnik peab hooned korras hoidma kattused õigel ajal parandama omanik annab puu materjalle, kui olgi tarwis paneb rentnik omast põllu saagist, rentnik weab selle puu materjalli kattuse tarwis manu nii saama teeb ka aiad omanik annab selsamal põhjusel materjalli.
9) Haina maad ei tohi riku ei ka puid raiuda maja hooned peawad kõik haas korras olema.
10) Rentnik peab kolm tais kaswanud kari elajad pidama ja üks hobune ei tohi ka rentnik põllu põhku ei ka heinu omast majast wälja anda.
11) Rendile andja elab oman taren mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda ja kui omanik mõnda hooned ehitama hakkab siis ei wõi rentnik selle tarwis maad keelta niisama jääb ka omanikule omma puu arw mille eest rentnik tasu ei wõi nõuda.
12). Rentnik peab iga kewade kaks waka-maad ristik heina külwama rükki sisse hää seemnega ja alati jätma wastne ristik heina sööt weel tõises aastas niita nii et ega aasta neli wakamaad ristk-heina on, wastasel korral massab rentnik omanikule 25 rubl. iga puuduwa wakamaa eest.
13) Rentnik annab omanikule iga kewade wiis seitsme jalalist sulda kapsta maad säält kohalt kust omanik soowib.
14) Rentnik peab iga sügisel een tulewa aasta pääle rükki kõrt neli waka-maad üles kündma.
15) Rentnik wõib see een nimetud ma mis omanik wõtab pool wakamaad kartolis ja kapsa maa õigel ajal iluste ära nink teeb ka kartulid maha omaniku seemnega ja harib kartulis ilma tasuta.
16) Kui omanik talu müia saab ehk kui rentnik neid nimetatud lepingu punktisi ei täida wõib rendile andja iga aasta see on 25 juulil enne Jüri päiwa rentnikule üles ütelda, et een tulewa Jüri päiwal majast wälja lääb.
Üks tuhat üheksa sada kaheksandamal aastal kolmekümnedamal päewal on Krootuse wallakohus Krootuse wallamajas oma koosolekul een seiswad suu sõnalist leppingud mis talupojad
Eesistuja
Koht
Koht