Ette tulli Loosi walla mees Tannil Ruus ja kaibas, et 10. Nowembril m.a. tulnu tema õdango Wõrrolt ja pidanu Wastse-Kasseritsa xxton kõrtsi man kinni, sääl tulnu temale kõrtsi een Posti tee pääl Wastse-Kasseritsa mõisa talli pois Jaan Kusma mano, wõtnu rinnast kinni ja es lasknu teda kodo minna, üttelden, et kos om see wargus hä, mes sa minole olet lubanu ja weenu teda wägise kõrtsi ja ei ollew enamb kõrtsist wälja lasknu minna hobest kaema ja sundnu teda sääl tõistega ütten jooma. Pääle selle wõtnu tallipois Jaan Kusma ja kutsar Johan Lasso teda kinni ja weenu wägiwaltsel wiisil mõisa rehe perra ja surunu teda sääl reepainu wasta; säält weenuwa nema teda Mõisahe kärnäri tare läwe ette, kost tema ütte tarre lännu, kos kats naisterahwast olnu, sääl löönuwa nema teda maad wasta ja ei ollew neide naiste keelmist kuulnu ja jäänu sinna ööses. Selle aja sisen olnu tema hobene kõrtsi eest ära kadonu ja ei teedwat kos jäänu. Kutsari Johan Lossoga ollew tema esi henne wahel ära lepnu, ent Jaan Kusma käest nõudwat tema hobese eest kahjo tasomist 62 Rbl. Tunnistaja ollew Karl Lipping kõrtsimees, Peep Sawwi, Liso Liebe ja tüttar Mai.
Wastut kaibuse pääle Jaan Kusma kes nüüd Pragi wallan (Alexandershof) elawat, et Tannil Ruus paknu tälle seppa riistu osta ja kutsnu ütten, to juttu perra weenuwa nema teda mõisahe ent pesnu ei ollew nema teda mitte, hobest nema es ollew nännu ei teedwat tema sellest ka midagi üttelda.
Wastse-Kasseritsa Wallapolizei Protokolli perra 10. Decembrist 1886 aastast N 21, mes Keiserliko Wõrro Maakohtust tagasi om saadetu tunnistiwa:
Tunnistaja Karl Lipping 45 a. w. L. usku, om tunnistanu, et wällan suure tee pääl olnu lärm, tema lännu wälja ja kutsnu mehi kõrtsi, mehe olnu Wastse-Kasseritsa mõisast kutsar ja talli pois ja üts Loosi walla mees, kelle nime tema perast teeda saanu ja kelle nimi Ruus olewat, seda Loosi walla meest ei ollew ne mõisa mehe mitte ära minna lasknu ja wiinuwa selle mäele mõisade, hobest tema ei ollew nännu, kas sellel hobene olnu wai mitte.
Tunnistaja Peep Sawwi 55 a. w. L. usku om tunnistanu, et Ruus tulnu Wõrrolt laadelt, pandnu hobese kõrtsi ette kinni ja tulnu sisse, ja kui minema lännu, lännuwa mõisamehe kutsar ja talli pois tälle perra ja toonu kõrtsi tagasi ja ei ollew lasknu minema minna ja perast wiinuwa nema selle mõisahe, hobene jäänu suure tee pääle.
Tunnistaja Liso Liebe 42. a. w. L. usku om tunnistanu, et mõisade tulnu kutsar, talli pois ja üts wõõras mees pere tarre hao koa pääle maha lasknu ja magama jäänu ja hommonguni maganu, kui see hennast õdango hao koo pääle maha lasknu, sis lännuwa kutsar ja talli pois ära.
Tunnistaja Mai Lieber 18 a. w. L. usku om tunnistanu, et tema sis tarest wälja lännu, kui mehe sisse tulnu, tema ei ollew midagi nännu.
Tannil Ruus and weel tunnistajas üles Johan Kohr Loosi wallast.
Tunnistaja Johan Kohr 29 a. wana L. usku tunnist, et pääle lepingxx üttelnu Jaan Kusma Johan Lossole kui meije ka massame ega meije sinki setule ei kingi.
Nema es lepi.
Otsus:
Jaan Kusma peap Tannil Ruusale 35 Rbl. kahjo tasomist masma 4 nädali aja sisen a dato.
See kohtu otsus sai kohtun käüjile kuulutedus prg. 773 ja 774 Sääduse raamatust 1860aastast ära selletedus.
Jaan Kusma ja Tannil Ruus nõwwawa Appellationi.
Pääkohtumees J. Kabist [allkiri]
Kohtumees P. Sillaots [allkiri]
" P. Klais [allkiri]
Ära kiri Jaan Kusmale 18. Mail 1887 walja antu.
Ette tulli Loosi walla mees Tannil Ruus ja kaibas, et 10. Nowembril m.a. tulnu tema õdango Wõrrolt ja pidanu Wastse-Kasseritsa xxton kõrtsi man kinni, sääl tulnu temale kõrtsi een Posti tee pääl Wastse-Kasseritsa mõisa talli pois Jaan Kusma mano, wõtnu rinnast kinni ja es lasknu teda kodo minna, üttelden, et kos om see wargus hä, mes sa minole olet lubanu ja weenu teda wägise kõrtsi ja ei ollew enamb kõrtsist wälja lasknu minna hobest kaema ja sundnu teda sääl tõistega ütten jooma. Pääle selle wõtnu tallipois Jaan Kusma ja kutsar Johan Lasso teda kinni ja weenu wägiwaltsel wiisil mõisa rehe perra ja surunu teda sääl reepainu wasta; säält weenuwa nema teda Mõisahe kärnäri tare läwe ette, kost tema ütte tarre lännu, kos kats naisterahwast olnu, sääl löönuwa nema teda maad wasta ja ei ollew neide naiste keelmist kuulnu ja jäänu sinna ööses. Selle aja sisen olnu tema hobene kõrtsi eest ära kadonu ja ei teedwat kos jäänu. Kutsari Johan Lossoga ollew tema esi henne wahel ära lepnu, ent Jaan Kusma käest nõudwat tema hobese eest kahjo tasomist 62 Rbl. Tunnistaja ollew Karl Lipping kõrtsimees, Peep Sawwi, Liso Liebe ja tüttar Mai.
Wastut kaibuse pääle Jaan Kusma kes nüüd Pragi wallan (Alexandershof) elawat, et Tannil Ruus paknu tälle seppa riistu osta ja kutsnu ütten, to juttu perra weenuwa nema teda mõisahe ent pesnu ei ollew nema teda mitte, hobest nema es ollew nännu ei teedwat tema sellest ka midagi üttelda.
Wastse-Kasseritsa Wallapolizei Protokolli perra 10. Decembrist 1886 aastast N 21, mes Keiserliko Wõrro Maakohtust tagasi om saadetu tunnistiwa:
Tunnistaja Karl Lipping 45 a. w. L. usku, om tunnistanu, et wällan suure tee pääl olnu lärm, tema lännu wälja ja kutsnu mehi kõrtsi, mehe olnu Wastse-Kasseritsa mõisast kutsar ja talli pois ja üts Loosi walla mees, kelle nime tema perast teeda saanu ja kelle nimi Ruus olewat, seda Loosi walla meest ei ollew ne mõisa mehe mitte ära minna lasknu ja wiinuwa selle mäele mõisade, hobest tema ei ollew nännu, kas sellel hobene olnu wai mitte.
Tunnistaja Peep Sawwi 55 a. w. L. usku om tunnistanu, et Ruus tulnu Wõrrolt laadelt, pandnu hobese kõrtsi ette kinni ja tulnu sisse, ja kui minema lännu, lännuwa mõisamehe kutsar ja talli pois tälle perra ja toonu kõrtsi tagasi ja ei ollew lasknu minema minna ja perast wiinuwa nema selle mõisahe, hobene jäänu suure tee pääle.
Tunnistaja Liso Liebe 42. a. w. L. usku om tunnistanu, et mõisade tulnu kutsar, talli pois ja üts wõõras mees pere tarre hao koa pääle maha lasknu ja magama jäänu ja hommonguni maganu, kui see hennast õdango hao koo pääle maha lasknu, sis lännuwa kutsar ja talli pois ära.
Tunnistaja Mai Lieber 18 a. w. L. usku om tunnistanu, et tema sis tarest wälja lännu, kui mehe sisse tulnu, tema ei ollew midagi nännu.
Tannil Ruus and weel tunnistajas üles Johan Kohr Loosi wallast.
Tunnistaja Johan Kohr 29 a. wana L. usku tunnist, et pääle lepingxx üttelnu Jaan Kusma Johan Lossole kui meije ka massame ega meije sinki setule ei kingi.
Nema es lepi.
Otsus:
Jaan Kusma peap Tannil Ruusale 35 Rbl. kahjo tasomist masma 4 nädali aja sisen a dato.
See kohtu otsus sai kohtun käüjile kuulutedus prg. 773 ja 774 Sääduse raamatust 1860aastast ära selletedus.
Jaan Kusma ja Tannil Ruus nõwwawa Appellationi.
Pääkohtumees J. Kabist [allkiri]
Kohtumees P. Sillaots [allkiri]
" P. Klais [allkiri]
Ära kiri Jaan Kusmale 18. Mail 1887 walja antu.
