Ette astus kaebaja Jaan Tranberg (peremees Herkülast) ja kaebas Jaan Müürisepa üle nõnda, et minewa sui 1881 a heina töö aegas oli ta poole heina maad (mis Jaan Mürisepa heina maaga ligi on) kolm sado heino saanud ja need heinad arwata 45 leisikad Jaan Müürisepa küüni pannud, sest et ta seda luba tema käest oli palunud, et taal enesel ka heinad küünis olnud, on ta agu raijunud ja ilusa wahe teinud et segamini ei lähe. Ja nüüd 2 Januar 1882 kui ta poisiga nende järele läheb, ei leia ta muud kui tühja küüni eest, arwates et Jaan Müürisep oma heinad ja ka temal kõige pealt oli ära wiinud.

Ette kutsuti Jaan Müürisep ja kuulati kas ta heino sealt küünist wiinud oli, tema ütles et on wiinud kõik ära ja need on tema omad heinad olnud sest seal pole agu ega kedagi märki wahel olnud ega olla ka J. Tranberg teda kõrwa kutsunud kui ta neid sinna sisse pani, tema muud sest ühtigi ei teada kui seda et ükskord luba oli küsinud neid sinna sisse panna (et wäga wähe kuhjaks teha) seda olla ka tema siis lubanud, ja weike 8aastane  (poeg) pois oli aitanud neid tuua sest  3 korwi täit oli neid sealt küünist tuua saanud ja temal olla terwe heina maa hein olnud kõik seal küünis.

Kohto otsus:

1. Kohus mõistis wäga heasti et se õige oli kolm korwi täit heino sealt saada sest korw wõib 45 leisikad heino sisse wõtta ja Jaan Müürisepal oli terwe heinamaa hein kaks korwi Jaan Tranbergil pool, üks korw.

2.  arwas kohus et se õige ei wõi olla kuidas J. Tranberg nõnda rumal wõis olla et oma heinad segamini ilma waheta teise küüni ajas. Siis ütles kohus ka J. Müürisepale et miks ta toomise aegas mitte J. Tranbergi ka ei kutsunud ja kui põleks märki (agu) seal wahelt leitud, siis üsna julgest kõik oleks wõinud, mis seal olid ära tua.

Et Jaan Müürisep heinawaras tahtis olla ja salaja neid sealt ära tõi (pärast üteldes põlnud märki wahelt leida) maksab Jaan Tranbergil need (head aroheinad) 45 Ltt ja peale selle 3 rbl trahwi walla laeka selle eest et waras olnud.

Koguk wanem M. Ausmees XXX

" " kõrwamees A. Raud XXX

" " " " R. Jäär XXX