Juuru: Härgla ja Pirgu vallakohtu protokolliraamat (1880-1883)
| Leidandmed | EAA.2626.1.15 |
|---|---|
| Kaader | 19 |
| Daatum | 13.02.1882 |
| Protokolli number | 3 |
| Protokolli teema | 5. Kahjutasu |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Mart | Ausmees | Peakohtumees | |
| Ado | Raud | Kohtumees | |
| Rein | Jäär | Kohtumees | |
Ette astus kaebaja
Et Jaago pere sulane ja wana ema kes seal nendega kaasas oli sõitnud kui koer kiskus, on Mari Hamelmann peremees küsinud, kas se teie koer on mis siin kui hull inimesi kisub. Sellepeale on se pere mehe wana ema ütelnud, ei se põle meie, ega tea ka kust ta on. Siis on nad seltsis edasi tulnud kunni Jaagu pere õue ja se koer ikka järel - on naad seal jälle küsinud se ikka teie koer on, siis antud wastuseks, jah on. Kui naad oma kahjo olid rääkinud, mis se koer neile teinud, on naad sest lahti löönud ja pealegi naernud.
Kohus kutsus selle peremehe
Kohtu otsus:
Et Jaan Ausmees (selle koera p.) ennast muido püüdis wabandada esiteks kodu ja pärast kohtus ja mitte sugu selle tütarlapse kahjust ei hoolinud kui se tema käest poole küündra kalewi raha 50-60 kop tellis ja ise oleks seda ära parandanud, mõisteti temale et peab seda rikkutud riiet laskma nõnda ära parandada et see pruukitaw ja kõlbulik on ilma wigata.
Ette astus kaebaja
Et Jaago pere sulane ja wana ema kes seal nendega kaasas oli sõitnud kui koer kiskus, on Mari Hamelmann peremees küsinud, kas se teie koer on mis siin kui hull inimesi kisub. Sellepeale on se pere mehe wana ema ütelnud, ei se põle meie, ega tea ka kust ta on. Siis on nad seltsis edasi tulnud kunni Jaagu pere õue ja se koer ikka järel - on naad seal jälle küsinud se ikka teie koer on, siis antud wastuseks, jah on. Kui naad oma kahjo olid rääkinud, mis se koer neile teinud, on naad sest lahti löönud ja pealegi naernud.
Kohus kutsus selle peremehe
Kohtu otsus:
Et Jaan Ausmees (selle koera p.) ennast muido püüdis wabandada esiteks kodu ja pärast kohtus ja mitte sugu selle tütarlapse kahjust ei hoolinud kui se tema käest poole küündra kalewi raha 50-60 kop tellis ja ise oleks seda ära parandanud, mõisteti temale et peab seda rikkutud riiet laskma nõnda ära parandada et see pruukitaw ja kõlbulik on ilma wigata.