PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
80
Daatum07.02.1872
Protokolli number175
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Rein Lambing Kohtumees
Paap Kress Kohtumees
Jakob Türkson Kohtumees
Gustaw Tolmusk Kohtumees
Jaan Holsting Peakohtumees

Mölder Maddisson kaibas kohto een, et Michel Griggul teddä 1871 süggisi könno weski mann om pesno, ja om kiwwi wõi rauwaga wasto rindo lönod, Ja päle selle om temmä naisterahwast lönod käegä 2 körd rindo.

Michel Grigguli käest sai küssitu, üttel temmä et Maddisson om 5 toopi winä nahhalt tonod ja ommawa 2 4jäkeste ärrä jonod siis om Maddisson issi mahha saddano, ja winä pütt om üssan olno.

Ja Michel Griggul üttel, et temmä mitte Maddissoni naisterahwast ei olle lönod, ja Maddissoni naisterahwas om teddä temmä sani ilma lubbata ärrä winud ja päle selle om weel sõimano röwli ja warras ja hora pälik.

Mölder Hans Peetson Soldat tunnistas, et temmä seddä kül om nänno kui Michel Maddissoni naisterahwa käest kreslät ärrä om wõtno agga lömist ehk pesmist ei olle teddä mitte nänno.

Läsk Minä Hertson tunnistas, et temmä middägi ei olle nänno ja ei tea ka middägi Mölder Maddissoni temmä naisterahwa ja Michel Grigguli tüllist.

Ewa Liming tunnistas et temmä om nänno kui Michel Griggul Mölder Maddissoni mahha om lönod Könno weskimann.

Jakob Griggul tunnistas, et Maddisson om teddä saatno Nahhale 5 toopi winä perrä nink eest Maddisson enne röäd senna om winud, agga tülli ja pesmissest ei tea temmä middägi ütteldä.

Jaan Jagoman tunnistas et temmä om kulu kui Maddisson om Mihklid sõimano, ja om nänno kui Michel Maddissoni om müssäno, agga lömist ei olle mitte nänno.

Kohtomees Kristian Rusand tunnistas nänno kui keik ommawa käppäkile ja herakile maan olno winä jomisse perräst Maddisson ni Michel

Kohhus mõistis, et Michel Griggul peab 50 kop waesteladikus ja 50 kop Maddissonil masma.

Pä kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Jakob Türkson

Kohtomees Paap Kress

Kohtomees Gustaw Tolmusk

Kohtomees Rein Lambing

Mölder Maddisson kaibas kohto een, et Michel Griggul teddä 1871 süggisi könno weski mann om pesno, ja om kiwwi wõi rauwaga wasto rindo lönod, Ja päle selle om temmä naisterahwast lönod käegä 2 körd rindo.

Michel Grigguli käest sai küssitu, üttel temmä et Maddisson om 5 toopi winä nahhalt tonod ja ommawa 2 4jäkeste ärrä jonod siis om Maddisson issi mahha saddano, ja winä pütt om üssan olno.

Ja Michel Griggul üttel, et temmä mitte Maddissoni naisterahwast ei olle lönod, ja Maddissoni naisterahwas om teddä temmä sani ilma lubbata ärrä winud ja päle selle om weel sõimano röwli ja warras ja hora pälik.

Mölder Hans Peetson Soldat tunnistas, et temmä seddä kül om nänno kui Michel Maddissoni naisterahwa käest kreslät ärrä om wõtno agga lömist ehk pesmist ei olle teddä mitte nänno.

Läsk Minä Hertson tunnistas, et temmä middägi ei olle nänno ja ei tea ka middägi Mölder Maddissoni temmä naisterahwa ja Michel Grigguli tüllist.

Ewa Liming tunnistas et temmä om nänno kui Michel Griggul Mölder Maddissoni mahha om lönod Könno weskimann.

Jakob Griggul tunnistas, et Maddisson om teddä saatno Nahhale 5 toopi winä perrä nink eest Maddisson enne röäd senna om winud, agga tülli ja pesmissest ei tea temmä middägi ütteldä.

Jaan Jagoman tunnistas et temmä om kulu kui Maddisson om Mihklid sõimano, ja om nänno kui Michel Maddissoni om müssäno, agga lömist ei olle mitte nänno.

Kohtomees Kristian Rusand tunnistas nänno kui keik ommawa käppäkile ja herakile maan olno winä jomisse perräst Maddisson ni Michel

Kohhus mõistis, et Michel Griggul peab 50 kop waesteladikus ja 50 kop Maddissonil masma.

Pä kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Jakob Türkson

Kohtomees Paap Kress

Kohtomees Gustaw Tolmusk

Kohtomees Rein Lambing


TAGASI KUVA MÄRGENDUS