Keiserliku Wõrro Maakohtu Protokolli perra 17. Aprilist 1886 aastast, mes selle kogukonna kohtu kätte üle küllemises ja mõistmises om antu, tulli ette Karli poig Jaan Hakman, elap nüüd Josu wallan ja kaibas, et 1886 aastal, kui tema woori mees Jaan Raudsepa man sulasen olnu, saatnu see teda 1 lihawõtte pühal Wõrrole ütte sugulast maale tooma; ent sugulane ei ollew ütten sõitnu, ja ollew tema sis ütsinda kodo nakkanu sõitma. Soo kõrtsi lähidal tulnuwa temale tee pääl 6 meest mano, kelle seast tema ütsinda Widrik Kattaiat ja Jakob Nagelit tundnu. Kiik 6 meest istusiwa tema wankri pääle ilma tema (Hakmanni) lubata, ja Jakob Nagel wõtnu ohja henda kätte ja nakkanu edesi sõitma ja sõitnu kunni Wenne mattusse aiani nink üts mees sõitnu Wõrro poolt ja nema nakkanu ka sellel jären sõitma kuni Kirepi kõrtsi lähidani kost nema jälle tagasi Wõrro poole pöörnu ja sõitnuwa kuni Wõrro lähidale piiri silla pääle, kon nema maha karanu ja Jakob Nagel lüönu temale mittu kõrd keppiga pähe ni et küppar maha sadanu. Tema nõudwat Jakob Nageli käest selle pesmise eest 50 Rbl. walu raha. Tunnistaja selle pesmise man ollew üts naiste rahwas nimega Kerge Matli ja üts tõine naiste rahwas olnu ka sellega ütten, kelle nime tema ei teedwat.
Kutsmise pääle olliwa ette tulnu Wõrro liinast Jakob Nagel ja Widrik Kattai nink saije neile kaibus ette loetus, nink pääle nema wastutiwa, et edimatse lihawotte püha päiwal lännuwa nema ja Joseph Zekker, Jaan Rajato, Kusta Pille ja Eduard Priks Soo kõrtsi mano kõndma, sääl ommawa nema Jaan Hakmanniga, kes Wõrro poolt tulli, kokku saanu ja teda pallelnu, neid oma hobesega kuni Kirepi Kõrtsini wiija; tema om seda ka tennu. Kirepi kõrtsist olewad Jaan Hakmann neid jälle koni Soo kõrtsi mano weenu ja säält edesi kuni piiri sillani. Peran ei ollew teda keaki Jaan Hakmann olnu too kõrd kogoni joobunu.
Otsus:
Ette kutsu Wõrrolt Kerge Matli.
Otsus om ette loetu.
Pääkohtumees: J. Kabist [allkiri]
Kohtumees:
"
Keiserliku Wõrro Maakohtu Protokolli perra 17. Aprilist 1886 aastast, mes selle kogukonna kohtu kätte üle küllemises ja mõistmises om antu, tulli ette Karli poig Jaan Hakman, elap nüüd Josu wallan ja kaibas, et 1886 aastal, kui tema woori mees Jaan Raudsepa man sulasen olnu, saatnu see teda 1 lihawõtte pühal Wõrrole ütte sugulast maale tooma; ent sugulane ei ollew ütten sõitnu, ja ollew tema sis ütsinda kodo nakkanu sõitma. Soo kõrtsi lähidal tulnuwa temale tee pääl 6 meest mano, kelle seast tema ütsinda Widrik Kattaiat ja Jakob Nagelit tundnu. Kiik 6 meest istusiwa tema wankri pääle ilma tema (Hakmanni) lubata, ja Jakob Nagel wõtnu ohja henda kätte ja nakkanu edesi sõitma ja sõitnu kunni Wenne mattusse aiani nink üts mees sõitnu Wõrro poolt ja nema nakkanu ka sellel jären sõitma kuni Kirepi kõrtsi lähidani kost nema jälle tagasi Wõrro poole pöörnu ja sõitnuwa kuni Wõrro lähidale piiri silla pääle, kon nema maha karanu ja Jakob Nagel lüönu temale mittu kõrd keppiga pähe ni et küppar maha sadanu. Tema nõudwat Jakob Nageli käest selle pesmise eest 50 Rbl. walu raha. Tunnistaja selle pesmise man ollew üts naiste rahwas nimega Kerge Matli ja üts tõine naiste rahwas olnu ka sellega ütten, kelle nime tema ei teedwat.
Kutsmise pääle olliwa ette tulnu Wõrro liinast Jakob Nagel ja Widrik Kattai nink saije neile kaibus ette loetus, nink pääle nema wastutiwa, et edimatse lihawotte püha päiwal lännuwa nema ja Joseph Zekker, Jaan Rajato, Kusta Pille ja Eduard Priks Soo kõrtsi mano kõndma, sääl ommawa nema Jaan Hakmanniga, kes Wõrro poolt tulli, kokku saanu ja teda pallelnu, neid oma hobesega kuni Kirepi Kõrtsini wiija; tema om seda ka tennu. Kirepi kõrtsist olewad Jaan Hakmann neid jälle koni Soo kõrtsi mano weenu ja säält edesi kuni piiri sillani. Peran ei ollew teda keaki Jaan Hakmann olnu too kõrd kogoni joobunu.
Otsus:
Ette kutsu Wõrrolt Kerge Matli.
Otsus om ette loetu.
Pääkohtumees: J. Kabist [allkiri]
Kohtumees:
"
