Writz Simmulman Räppinä wallast rendi perremees kaibas kohto een, et temmäl om 21 ja 22 wahhel ösi selle ku sissen Aitt ärrä kisto. Aidost om ärrä warrastedo
| 1.) |
30 leisikat linno |
hind 114 Rubla |
| 2 |
4 Saina sargi rõiwast |
15 Rubla |
| 3.) |
1 Ärjä nahk wäärt |
7 Rubla |
| 4 |
2 paari Zogi |
1 Rubla |
| Summa |
137 Rubla |
22 Webroaril om Jakob Pedoson Kõnno külläst perrismaa piddäjä Räppinä kõrtsimees Ainsonil 2 leisikat linno münod, mis Writs Simmulman ommes linnus arwap. 21 ja 22 Webroari wahhel ösi ei olle ka Jakob Pedoson mitte omman koddon olno se om se ö kui Writz Simmulmani linnad ärrä om warrastedo.
Jakob Pedosoni käest sai küssitu üttel temmä, et temmä om Arrawal Pritte Pebo pool öd olno, selle perräst et Meeksist tullen hobbene om ärrä essinu ja senna länno temmägä om ütten olno Michel Griggul, ja Wido Kirjutus. Ja Jakob Pedoson üttel et temmä om ommast Aidast neod 2 kimpu linnad wõtnod, teine kimp om temmä omme linno olno ja teine kimp om Wido Kirrutajal linnust olno.
Jakob Pedosoni, Michel Griggoli ja Wido Kirjutusse tee reis om ni olno.
21 Webroaril öddago pimmegä om nemmäd Räppinä kohto majaman olno, ja säält om nemmäd Radamale länno, Radama körtsist om nemmäd, Meeksi Nahha körtsi lannowa ja säält Meeksi moisa kõrtsi ja om nemmäd ärrä essinowa ja Essäkessi kõrtsi lännowa ja säält ommawa siis Pritta Pebo pole lännowa ja sääl öd olno kelle nimmi Peep Reiberg peab ollema. Säält om nemmäd koddo lännowa ja koddost om hommingo neo linnad wõtno ja Räppinä kõrtsi tono ja ärrä münod 18 naela ülle katte kimbu ilma söödmatta linnad, 15 naela om walgid linno olno, ja werrewid linno om 6 nakla olno, ja Jakob Pedoson üttel et temmä ei olle mitte neid linnu koddon suggugi kaalno, enne kui Räppinä kõrtsimees Ainson om eddimält kaalno neid linnu. Ja Michel Ainson om masno neide linnade eest 1 Rubla 80 kop rahha ja 55 kop om wõlgo tasse arwano kokko linnade hind 2 R 35 kop.
Michel Griggul tunnistas, et nemmäd õddago Räppinäst Radama kõrtsi lännowa ja säält Meeksi moisa körtsi ja säält Essäkissi körtsi, ja säält om nemmäd keik kolmekeske olno ni kauwa kui hommingo Walgeni agga ööd ei olle mitte kohhegil olno.
Wido Kirjutus tunnistas, et nemmäd, om Räppinäst länno Radama kõrtsi ja säält Nahha kõrtsi ja säält Meeksi moisa kõrtsi ja säält Essakässi kõrtsi ja säält om tallo mehhe pole maggama lännowa.
Wido Kirjutus tunnistas omma linnad enne tallise pühhi Unterwaldile ärrä münod ja se 1 tük ilma rabbamatta linnad mis temmä Jakob Pedosonil wõlla eest om andno om ülle jänowad Wido, om neo linnad andno Wäiko tarre M?? kätte ja se om Jakob Pedosoni kätte andno.
Ja Wido es arwas et nakla 14 om puhtid linno säält wäljä sanod.
Wido Kirjutus tunnistas, et temmäl om se tük linno koddon tarre al seisno rattil mis temmä Jakobil om andno, ja mis temmäl omma linnust ülle om jänod.
Tunnistusse perräst jääs polele.
Writz Simmulman Räppinä wallast rendi perremees kaibas kohto een, et temmäl om 21 ja 22 wahhel ösi selle ku sissen Aitt ärrä kisto. Aidost om ärrä warrastedo
| 1.) |
30 leisikat linno |
hind 114 Rubla |
| 2 |
4 Saina sargi rõiwast |
15 Rubla |
| 3.) |
1 Ärjä nahk wäärt |
7 Rubla |
| 4 |
2 paari Zogi |
1 Rubla |
| Summa |
137 Rubla |
22 Webroaril om Jakob Pedoson Kõnno külläst perrismaa piddäjä Räppinä kõrtsimees Ainsonil 2 leisikat linno münod, mis Writs Simmulman ommes linnus arwap. 21 ja 22 Webroari wahhel ösi ei olle ka Jakob Pedoson mitte omman koddon olno se om se ö kui Writz Simmulmani linnad ärrä om warrastedo.
Jakob Pedosoni käest sai küssitu üttel temmä, et temmä om Arrawal Pritte Pebo pool öd olno, selle perräst et Meeksist tullen hobbene om ärrä essinu ja senna länno temmägä om ütten olno Michel Griggul, ja Wido Kirjutus. Ja Jakob Pedoson üttel et temmä om ommast Aidast neod 2 kimpu linnad wõtnod, teine kimp om temmä omme linno olno ja teine kimp om Wido Kirrutajal linnust olno.
Jakob Pedosoni, Michel Griggoli ja Wido Kirjutusse tee reis om ni olno.
21 Webroaril öddago pimmegä om nemmäd Räppinä kohto majaman olno, ja säält om nemmäd Radamale länno, Radama körtsist om nemmäd, Meeksi Nahha körtsi lannowa ja säält Meeksi moisa kõrtsi ja om nemmäd ärrä essinowa ja Essäkessi kõrtsi lännowa ja säält ommawa siis Pritta Pebo pole lännowa ja sääl öd olno kelle nimmi Peep Reiberg peab ollema. Säält om nemmäd koddo lännowa ja koddost om hommingo neo linnad wõtno ja Räppinä kõrtsi tono ja ärrä münod 18 naela ülle katte kimbu ilma söödmatta linnad, 15 naela om walgid linno olno, ja werrewid linno om 6 nakla olno, ja Jakob Pedoson üttel et temmä ei olle mitte neid linnu koddon suggugi kaalno, enne kui Räppinä kõrtsimees Ainson om eddimält kaalno neid linnu. Ja Michel Ainson om masno neide linnade eest 1 Rubla 80 kop rahha ja 55 kop om wõlgo tasse arwano kokko linnade hind 2 R 35 kop.
Michel Griggul tunnistas, et nemmäd õddago Räppinäst Radama kõrtsi lännowa ja säält Meeksi moisa körtsi ja säält Essäkissi körtsi, ja säält om nemmäd keik kolmekeske olno ni kauwa kui hommingo Walgeni agga ööd ei olle mitte kohhegil olno.
Wido Kirjutus tunnistas, et nemmäd, om Räppinäst länno Radama kõrtsi ja säält Nahha kõrtsi ja säält Meeksi moisa kõrtsi ja säält Essakässi kõrtsi ja säält om tallo mehhe pole maggama lännowa.
Wido Kirjutus tunnistas omma linnad enne tallise pühhi Unterwaldile ärrä münod ja se 1 tük ilma rabbamatta linnad mis temmä Jakob Pedosonil wõlla eest om andno om ülle jänowad Wido, om neo linnad andno Wäiko tarre M?? kätte ja se om Jakob Pedosoni kätte andno.
Ja Wido es arwas et nakla 14 om puhtid linno säält wäljä sanod.
Wido Kirjutus tunnistas, et temmäl om se tük linno koddon tarre al seisno rattil mis temmä Jakobil om andno, ja mis temmäl omma linnust ülle om jänod.
Tunnistusse perräst jääs polele.
