PROTOKOLL

Holstre: Protokolliraamat (1843-1848)

LeidandmedEAA.3671.1.4
Kaader
9
10
Daatum24.05.1843
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Neet Kohtomehhed ollit heila Allaste Tallose kus newwad need Honed ja Põllud üllewatseiwat ja räkset et:
1. Tarre on kõlblik et kül neet Palkit wannat on üks jaggu Kattust arwata 11 Sülda pik on wastast, muist on wanna.
Üks Kammer kes on 2 1/2 Sülda pik 1 1/2 Sülda lai 11 Palki kõrge on wastane, Kattus on ka wastane, selle Kamri on Johan Luik teinut.
2. Laut on eha, Kattus on 8 Sülda pik wastast tehtut, teine jaggo Kattust on sant, see sael kõrwa tehtut Kõlgus on sant, Kattus on wastane.
3. Aid on eha weel seni ku seni ku 3me allumesse Palki sanik mis ärra mäddanut on, Kattus on eha.
4. Saan on sant, ja ilma Kattust, see weike Laut kõrwas on omma Kattusega eha.
Aiat on ehat.
Rukkit on sure Nurme peal keskliset, Mõtsa maa peal agga sant. Ühte koko on see Rukkipõld 10 wakka alla suur, ja on Johan Luik ende ütlemisse järrele 16 Wakku Rukkit walga külwänut.
See Tarre kõrwa ehitut Kammer on Johan Luik essi ende waest ehitanut, Palkitest mis temma Kurkund mõtsast ja ka Luiga mõtsast tonut. Lauat Ukse tarwis on temma Kõppo Serroküllast ostnut, Lauate eest 24 Kop masnut, Tüü eest 1 wakk Kartuwlid. Ullesehitamisse eest seest Kambrist on temma 2/3 wakk Keswi masnut.
See minneja Perremees seest Tallost Johan luik leppis selle uhwe Perremehhega selle wisil, et temma tal selle uhwe Kambri ehitamise eest 2/3 wak Keswät ja üks wak Kartuwlid massap. Neet teiset Honed nenda kui nemat nüd on wasto wõttap.
Hans Luik wõttab sedda Tallo kuue aasta peal, Jürry Paewast sest aastast möda wakko Ramatu Orgusest ja tenistusest, temma peap Tallo pollud häste arrima, neet Honet ni kui woimalik parandata, neet wannat Kattuset uhwes Kätta, ja saap Kattusse õlge ostmisse tarwis neet wanna Perremehhe kaest mastut 28 Rbl wask. Tallo heinamaad peap temma puhastama ja kus muidu woimalik üks weike Kasik Ristapuije tarwis kaswatada.

 

Neet Kohtomehhed ollit heila Allaste Tallose kus newwad need Honed ja Põllud üllewatseiwat ja räkset et:
1. Tarre on kõlblik et kül neet Palkit wannat on üks jaggu Kattust arwata 11 Sülda pik on wastast, muist on wanna.
Üks Kammer kes on 2 1/2 Sülda pik 1 1/2 Sülda lai 11 Palki kõrge on wastane, Kattus on ka wastane, selle Kamri on Johan Luik teinut.
2. Laut on eha, Kattus on 8 Sülda pik wastast tehtut, teine jaggo Kattust on sant, see sael kõrwa tehtut Kõlgus on sant, Kattus on wastane.
3. Aid on eha weel seni ku seni ku 3me allumesse Palki sanik mis ärra mäddanut on, Kattus on eha.
4. Saan on sant, ja ilma Kattust, see weike Laut kõrwas on omma Kattusega eha.
Aiat on ehat.
Rukkit on sure Nurme peal keskliset, Mõtsa maa peal agga sant. Ühte koko on see Rukkipõld 10 wakka alla suur, ja on Johan Luik ende ütlemisse järrele 16 Wakku Rukkit walga külwänut.
See Tarre kõrwa ehitut Kammer on Johan Luik essi ende waest ehitanut, Palkitest mis temma Kurkund mõtsast ja ka Luiga mõtsast tonut. Lauat Ukse tarwis on temma Kõppo Serroküllast ostnut, Lauate eest 24 Kop masnut, Tüü eest 1 wakk Kartuwlid. Ullesehitamisse eest seest Kambrist on temma 2/3 wakk Keswi masnut.
See minneja Perremees seest Tallost Johan luik leppis selle uhwe Perremehhega selle wisil, et temma tal selle uhwe Kambri ehitamise eest 2/3 wak Keswät ja üks wak Kartuwlid massap. Neet teiset Honed nenda kui nemat nüd on wasto wõttap.
Hans Luik wõttab sedda Tallo kuue aasta peal, Jürry Paewast sest aastast möda wakko Ramatu Orgusest ja tenistusest, temma peap Tallo pollud häste arrima, neet Honet ni kui woimalik parandata, neet wannat Kattuset uhwes Kätta, ja saap Kattusse õlge ostmisse tarwis neet wanna Perremehhe kaest mastut 28 Rbl wask. Tallo heinamaad peap temma puhastama ja kus muidu woimalik üks weike Kasik Ristapuije tarwis kaswatada.

 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS