Laiksaare Koggokonna Kohhus sel 17. März 1866
Kohtus ollid: Pea Kohtomees Karl Tals
Kohtomees Hans Tins
-,,- Tennis Baers
Keiserliko Kihhelkunda Kohtu kässu peal d. 4. März 1866 sub Nr 242 tulli ette Wanna kirjutaja J. Leuckfeld ja sai temmale ette pantut selle walla rahha perrest mis rahmattujärgi rohkemb wella lenno kui piddi minnema, ja ilma sedda mis Kirjutaja G. Reinwald wehl leidno kui rohkemb sisse tullo kui rahmattust üllesanto, ja sedda mohdu ülle ültsi wallale kadduma jähwa liggi 282 Rubl. 91 Cop. ja ilma sedda trahwirahha mis Kohtu maestese peal sissemaksatut, aga eijolli sandi rahmattu sisse kirjutut; muist wehl maksmatta.
Wanna Kirjutaja J. Leuckfeld üttles: neid 3 Rubla 12 Cop. mis ümberkirjutano ja Nikruhtidihei ihst wella kirjutut, eijollewa wella lenno, woib olla 12 Cop. ja ollewa sellejuhres exitut, Ruiterahha 1862 Aasta ihst ollewa kaks kord wella kirjutut, selleperrest kui wanna Walla-Kirjutaja A. Petersohn rahha wella wottnu aga eijolli erramaksnu. 1864 Aastas ollema küll 25 Rubla wella woetut, aga kus rahha rohkemb wella lenno, sis eijollewa selleperrest kaddunu, woiwa kätte saada; neid Quittungit ollewa Strahlberg kätte, ei woiwa neitat, nenda samo ollewa luttera Kohlmeisteril muidu 5 Rubla igga pool Aasta peal wella kirjutut, temma ollewa Aastapeal 5 R. sahno; aga sedda woiwa igga üks wahdat kui temma eijollewa sedda rahmatusisse kirjutanu, ollewa temma suggulane (Vetter) Massinahraerra Emil Leuckfeld ja wanna kirjutaja Löwener süüd, kes rahmattus kirjutanu. Pearahha ollwa küll monni rohkemb maksnu kui üllesanto, aga sii ollewa ka errapruhkitut weikse maksude ihst, ni kui kwitunge ihst esija mis eijollewa errapruhkitut, ollewa laekasse pantut ja kohtomehhet ikke rahha ollewa wasta wottnu, kes peawa wastuma kus middagi kadduma lenno. Sedda ollewa ikke wannaste ollu kui monni Innimesed pea rahha rohkemb maksnu kui üllesantut, sis peawa neid wanna kirjutajat mis 10 Aasta taggasi ollu ka kohtus kutza, monni prottokollit eijollema küll Prottokolli rahmatusisse kirjutut, aga kus rahra sisse tullo ollewa laekasse pantut; aga mis kirjutaja G. Reinwald sis tahwa kui otsiwa puhha seuksed assjaht ülles? G. Reinwald üttles, temma selleperrest otsiwa järgi kui ei woiwa seukset rahmattit wastu wotta, mis eijollewa oeiget, ja tahwat tähda saht kus sii rahha mis rohkemb wella kirjutut kui wellamaksetut, jahnu, nenda sama sii rahha mis rohkemb sisse tullo kui üllesanto. Selepeal J. Leuckfeld akkas suhre ählega karjuma, mis Reinwald metlema, kas temma ollewa rahha warrastud, sellepeal Reinwald peawa wastuma kui tahtwa sedda rägit, eijollewa rohkemb kui kirjutaja, ja ei tahtwa siin keddagi rägit, sii ollewa kohtomehhe oeigus; las sedda prottokolli sisse kirjutawa ja kihhelkunda kohtuse saata.
Reinwald üttles, temma puhha sedda kirjutawa prottokolli sisse mis ollewa räginu, aga Leuckfeld Herra ei woiwa temma koggoni kehlda rägit, selleperrest kui kohtumehhet ei oskawa lugget ja temma peawa kohtomehele ette pannema mis rahmattus on leida ja Auliko Kihhelkunda Kohtu kirja sisse saisewat
Nenda kui sedda wihse ei sai missugust arro, sis
Kohhus moistis: Auliko Keiserliko Kihhelkunda Kohtule sii assi jelle ette panna ja palluda, tu sama selletat ja murret kui wallale saab kaddunu rahha kassurahhaga taggasi maksatut.
Laiksaare Koggokonna Kohhus sel 17. März 1866
Kohtus ollid: Pea Kohtomees Karl Tals
Kohtomees Hans Tins
-,,- Tennis Baers
Keiserliko Kihhelkunda Kohtu kässu peal d. 4. März 1866 sub Nr 242 tulli ette Wanna kirjutaja J. Leuckfeld ja sai temmale ette pantut selle walla rahha perrest mis rahmattujärgi rohkemb wella lenno kui piddi minnema, ja ilma sedda mis Kirjutaja G. Reinwald wehl leidno kui rohkemb sisse tullo kui rahmattust üllesanto, ja sedda mohdu ülle ültsi wallale kadduma jähwa liggi 282 Rubl. 91 Cop. ja ilma sedda trahwirahha mis Kohtu maestese peal sissemaksatut, aga eijolli sandi rahmattu sisse kirjutut; muist wehl maksmatta.
Wanna Kirjutaja J. Leuckfeld üttles: neid 3 Rubla 12 Cop. mis ümberkirjutano ja Nikruhtidihei ihst wella kirjutut, eijollewa wella lenno, woib olla 12 Cop. ja ollewa sellejuhres exitut, Ruiterahha 1862 Aasta ihst ollewa kaks kord wella kirjutut, selleperrest kui wanna Walla-Kirjutaja A. Petersohn rahha wella wottnu aga eijolli erramaksnu. 1864 Aastas ollema küll 25 Rubla wella woetut, aga kus rahha rohkemb wella lenno, sis eijollewa selleperrest kaddunu, woiwa kätte saada; neid Quittungit ollewa Strahlberg kätte, ei woiwa neitat, nenda samo ollewa luttera Kohlmeisteril muidu 5 Rubla igga pool Aasta peal wella kirjutut, temma ollewa Aastapeal 5 R. sahno; aga sedda woiwa igga üks wahdat kui temma eijollewa sedda rahmatusisse kirjutanu, ollewa temma suggulane (Vetter) Massinahraerra Emil Leuckfeld ja wanna kirjutaja Löwener süüd, kes rahmattus kirjutanu. Pearahha ollwa küll monni rohkemb maksnu kui üllesanto, aga sii ollewa ka errapruhkitut weikse maksude ihst, ni kui kwitunge ihst esija mis eijollewa errapruhkitut, ollewa laekasse pantut ja kohtomehhet ikke rahha ollewa wasta wottnu, kes peawa wastuma kus middagi kadduma lenno. Sedda ollewa ikke wannaste ollu kui monni Innimesed pea rahha rohkemb maksnu kui üllesantut, sis peawa neid wanna kirjutajat mis 10 Aasta taggasi ollu ka kohtus kutza, monni prottokollit eijollema küll Prottokolli rahmatusisse kirjutut, aga kus rahra sisse tullo ollewa laekasse pantut; aga mis kirjutaja G. Reinwald sis tahwa kui otsiwa puhha seuksed assjaht ülles? G. Reinwald üttles, temma selleperrest otsiwa järgi kui ei woiwa seukset rahmattit wastu wotta, mis eijollewa oeiget, ja tahwat tähda saht kus sii rahha mis rohkemb wella kirjutut kui wellamaksetut, jahnu, nenda sama sii rahha mis rohkemb sisse tullo kui üllesanto. Selepeal J. Leuckfeld akkas suhre ählega karjuma, mis Reinwald metlema, kas temma ollewa rahha warrastud, sellepeal Reinwald peawa wastuma kui tahtwa sedda rägit, eijollewa rohkemb kui kirjutaja, ja ei tahtwa siin keddagi rägit, sii ollewa kohtomehhe oeigus; las sedda prottokolli sisse kirjutawa ja kihhelkunda kohtuse saata.
Reinwald üttles, temma puhha sedda kirjutawa prottokolli sisse mis ollewa räginu, aga Leuckfeld Herra ei woiwa temma koggoni kehlda rägit, selleperrest kui kohtumehhet ei oskawa lugget ja temma peawa kohtomehele ette pannema mis rahmattus on leida ja Auliko Kihhelkunda Kohtu kirja sisse saisewat
Nenda kui sedda wihse ei sai missugust arro, sis
Kohhus moistis: Auliko Keiserliko Kihhelkunda Kohtule sii assi jelle ette panna ja palluda, tu sama selletat ja murret kui wallale saab kaddunu rahha kassurahhaga taggasi maksatut.
