Wõbsost mölder Alexander Maddisson kaibas kohto een, wasto Michel Grigguli ülle kohto omma wõimusega wäggi waltsel kombel weski käest ärrä wõtmisse ja riismisse perräst, wasto seddä kontrahti mis neil essi hendä wahhel selle Michel Grigguli tule weski ehhitämisse perräst tetto om olno, ja et se samma kontraht tetto neide mõllembide wahhel kindmas leppingo piddämisses ehhitämisse perräst 27 Mail 1870 Räppinä walla kohto polest ärrä kinnitedo om

9 Junil 1870 om Alexander Maddisson allustano Weskid ehhitama.

28 Augustil 1871 om Weski eddimält ütte kiwwigä jahwatama hakkanod

Selle päle om Alexander Maddisson ütte Jahwatajad, Soldat Hans Peetsoni senna weski manno jahwatama pandno.

22 Aprillil 1872 õddago om Michel Griggul, länno ja weski koa usse eest ärrä wõtno, ja omm koddo ärrä winud, ja om jälle sel sammal päiwäl seddä weski koa ust taggasi ette winud, kus wõras jahwatus sissen om olnod, ja pühhä päiw 20 Aprillil om Michel Griggul länno senna weski manno, kirwega, ja om seddä weski koa kindi panto lukkon ollewad usse lukko kirwega eest ärrä mahha kangutano, kige krambiga nink küllen luk kindi om olno, panto, neide sannaga Michel Griggul om üttelno et täembä om Jürri päiw nüüd om minnu õigus, ja sinno jalg ei pea ennämb siin weski koan ollema om Michel Griggul Jahwataja Peetsonil üttelno, ja kui mul praego olles pistul siis minna lasses sinno krono konna mahha siin samman paigan, ja om üttelno et minna maggan weski koan, katte rauwaga püss om ütten, kui sa tulled lassen ma sinno mahha. Ja selle perräst om Michel Griggul weski koa ust lukko eest ärrä lahkno, et mölder ei olle wõttind andno, ja selle aja sissen kui Michel poolpäiw om Weski koa ust eest ärrä winud, om Mölder keik wõrast jahwatust ärrä laskno wijä ja se weski koa usse wõtti peab praego mölder Peetsoni käen ollema.

Alexander Maddisson nadis omma kahjo ülles mis temmäl selle weski ehhitämisse man om kahjo sanod, selle läbbi et Michel kontrahti ei olle täitno, essiti ei olle weski ehhitämisse manno andno mis leppitu om, ja teises et enne kontrahti lõpmist Weski käest ärrä om wõtno,

Täembä sel 1sel Mail 1872 om Alexander Maddisson Räppinä päkohtomees Jaan Holstingi, ja kohtomees Kristian Rusandi ütten pallunu ja om länno ja om perrä küssinu et mis perräst Michel weski käest ärrä om wõtno, om Michel Griggul üttelno et temmä omma kontrahti perrä selle omma Kõnno weski Maddissoni käest ärrä om wõtno, ja kohtomees Kristian Rusand üttel nänno et weski om Michkli käen jahwatano.

Michel Griggul issi tunnistas, et temmä om jahwatano omma jahwatust selle weskigä päle selle kui temmä Alexander Maddissoni käest seddä weskid ärrä om wõtno. Ja Raudseppä Jakobil om ka 2 wakka karad jahwatano matti masso eest. Muil wõril ei pea ollema Michel mitte jahwatano.

1.) Michel Griggul üttel et eddimässe aastaja om olno 3 wakka kartowlid Maddissonil ajama pääl mahha panto, ja teise aastaja om 2/3 aja maad wäljä olno mõdeto, ja päle selle om weel 3 wakka kartowlid, olno mahha panto, selle eest, et eddimässe aastaja wedi om maad olno.

2.) 10 rubla 50 kop rauwa eest om Michel ärrä masno, ja om 2 Sigga andno,

3.) 15 rubla kiwwi pole eest, om Michel ärrä masno 5 rubla rahhaga ja 10 rubla Maddissoni wõlgo om, Michel hendä päle Wido Härmsonil massa wõtno.

4.) Michel om üts tap andno Maddissonil 36 naela 10 kop nael 3 Rubla 60 kopka eest.

5.) Ja kui Maddisson tö mant ärrä länno om sel suwwel 80 lauda säält weski mant ärrä kaddono.

6.) Michel Griggul om käinod Tartus Maddissoni rattid toman arwap hinda 5 Rubla

7, Ja Maddisson om Weskimant ärrä winod 8 palki ja 1 plank 45 Rubla

8.) Teist körd om 1 korma risti puid winud15 Rubla

9.) Maddisson ei pea ollema sullasid tö mann piddäno sellegä aigo wiitno om kahjo sanod.

Michel üttel et temmä selle perräst om selle weske koa usse eest ärrä mahha wõtno et mölder om weske koa ärrä tahtno riisa, ja rattad sissest ärrä wijä.

Hans Peetson üttel, et temmä ei olle mitte wesked tahtno minkelgi wisil risu Agga Michel om ka teist körd Räppinä kõrtsin weske wõttind Peetsoni käest küssinu agga et Peetson ei olle andno, om jälle Michel Griggul üttelno et minna lassen sinno krono konna püssiga mahha;

Juhhan Müller tunnistas kulu, kui Michel om üttelno et minna lassen sinno püssiga mahha;

Fritz Kirrutson Soldat tunnistas, et Michel Griggul om tõmmano Kõnno Weske koa usse hagi eest kirwegä ärrä mahha ja om hendä teise lukko ette pandno kelle wõtti temmäl hendäl käen olli, ja om üttelno et nüüd tärmin käen minna wõin tettä mis minna tahhan.

Serge Semenow Wennemaalt tunnistas, kulu kui Michel Griggul om üttelno et sinna tahtsid minno kiwwi ärrä wõtta kui mul püss olles olno ma olles sinno mahha lasno, ja kui siin ka püstul olles siis minna lasses sinno mahha ja krono kassis sinno sittägi ärrä.