Vana-Riisipere: Lehetu kogukonnakohtu protokollid (1866-1883)
| Leidandmed | EAA.2635.1.7 |
|---|---|
| Kaader |  35  36 |
| Daatum | 24.07.1878 |
| Protokolli number | 7 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jürri | Hoidorp | Peakohtumees | |
| Jaan | Simson | Kohtumees | |
| Jaan | Petofer | Kohtumees | |
| J | Wiil | Kirjutaja | |
Mõisa wallitsusse kässo järrel, Pärris praua Baroni praua nimmel, said, allamal nimmetud
Nee ollid:
| 1.) |
|
|
| 2.) |
|
|
| 3. |
|
|
| 4.) |
|
|
| 5.) |
|
|
| 6.) |
|
|
| 7.) |
|
|
1.
I.) Sai neile üllemal nimmetud perremeestele igga ühhele teada antud: Et temma wanna rendi koht on uueks tehtud; uude rajadega ja uue rendiga; ja kes sedda endist rendi kohta omma uude rajadega mitte ei tahha ue rendiga Kuus aastat eddasi piddada, et sellele saab ülles höldud, ja on taal Jakobi päwast kuus näddalid eddasi aega antud nõu piddada, ja siis igga-üks peab teada andma: Kas ta tahhab kohta rentida woi mitte. Et mõisa wallitsusel siis aega on uusi rentnikusi otsita.
II.) Sai neile mõisa poolt nimmetud rendi ja abbi teggo ette loetud, kui paljo igga üks aastas peab mõisale maksma, ja teggema.
III.) Kõik krono ja walla maksud mis enne on olnud ja mis jure tullewad, on wallal kanda; ja kui krono poolt se tinumade maks peale pannakse: Siis igga perremees maksab omma rendi kohha eest se rahha wälja mis peale pannakse.
IV.) Ja
V.) Ja igga perremees peab omma kohha honete eest tulle kahjo kassase
ello honete eest 80 kop. 100a rubla pealt aastas.
kõrwalise honete eest 60 kop. 100a rubla pealt aastas.
Se rahha peab igga wiimaste Februari ja Augusti ku päwade sees, mõisa wallitsuse kätte sama maksetud. Niisammuti ka rent.
VI.) Perremees ei tohhi mitte wähhem kui ¼. omma põllomaast rammutud rukkis olla külwatud, ja mitte rohkem kui ¼. karduhwlide all piddada ja et taal selle arro järrel on: ¼. kessa ¼. Rukkid ¼. kartuhwlid ¼ sui wilja.
VII.) Rentnikul on õigus hone ehhituse puud mõisa poolt pärrida, - haggo, ni paljo kui ta omma rajade seest leiab wõib aasta tarwidust wõtta; Leiba puud, ja aja puud, peab ta isse murretsema.
VIII., Rentnikul on kelatud: Sonnikud, heino ja hõlgi müia; kui ta selle kässo wasto teeb, saab ta Konraht ilma kahjo tassumata murtud.
IX., Lomad ei tohhi mõisa rajadesse astuma mitte põllo heinama egga karjasma peale ja karri siggadel peawad tradid ninnas ollema, et karjasmaad ei tusti.
X., Kõik raja kiwwid ja märgid peawad paigal seisma ja sihhid selged läbbirajutud ollema
XI Igga perremees kellel maja põhja maksa on maksab sedda Jürri päwaks 1879. mõisa wallitsuse kätte.
Mõisa wallitsusse kässo järrel, Pärris praua Baroni praua nimmel, said, allamal nimmetud
Nee ollid:
| 1.) |
|
|
| 2.) |
|
|
| 3. |
|
|
| 4.) |
|
|
| 5.) |
|
|
| 6.) |
|
|
| 7.) |
|
|
1.
I.) Sai neile üllemal nimmetud perremeestele igga ühhele teada antud: Et temma wanna rendi koht on uueks tehtud; uude rajadega ja uue rendiga; ja kes sedda endist rendi kohta omma uude rajadega mitte ei tahha ue rendiga Kuus aastat eddasi piddada, et sellele saab ülles höldud, ja on taal Jakobi päwast kuus näddalid eddasi aega antud nõu piddada, ja siis igga-üks peab teada andma: Kas ta tahhab kohta rentida woi mitte. Et mõisa wallitsusel siis aega on uusi rentnikusi otsita.
II.) Sai neile mõisa poolt nimmetud rendi ja abbi teggo ette loetud, kui paljo igga üks aastas peab mõisale maksma, ja teggema.
III.) Kõik krono ja walla maksud mis enne on olnud ja mis jure tullewad, on wallal kanda; ja kui krono poolt se tinumade maks peale pannakse: Siis igga perremees maksab omma rendi kohha eest se rahha wälja mis peale pannakse.
IV.) Ja
V.) Ja igga perremees peab omma kohha honete eest tulle kahjo kassase
ello honete eest 80 kop. 100a rubla pealt aastas.
kõrwalise honete eest 60 kop. 100a rubla pealt aastas.
Se rahha peab igga wiimaste Februari ja Augusti ku päwade sees, mõisa wallitsuse kätte sama maksetud. Niisammuti ka rent.
VI.) Perremees ei tohhi mitte wähhem kui ¼. omma põllomaast rammutud rukkis olla külwatud, ja mitte rohkem kui ¼. karduhwlide all piddada ja et taal selle arro järrel on: ¼. kessa ¼. Rukkid ¼. kartuhwlid ¼ sui wilja.
VII.) Rentnikul on õigus hone ehhituse puud mõisa poolt pärrida, - haggo, ni paljo kui ta omma rajade seest leiab wõib aasta tarwidust wõtta; Leiba puud, ja aja puud, peab ta isse murretsema.
VIII., Rentnikul on kelatud: Sonnikud, heino ja hõlgi müia; kui ta selle kässo wasto teeb, saab ta Konraht ilma kahjo tassumata murtud.
IX., Lomad ei tohhi mõisa rajadesse astuma mitte põllo heinama egga karjasma peale ja karri siggadel peawad tradid ninnas ollema, et karjasmaad ei tusti.
X., Kõik raja kiwwid ja märgid peawad paigal seisma ja sihhid selged läbbirajutud ollema
XI Igga perremees kellel maja põhja maksa on maksab sedda Jürri päwaks 1879. mõisa wallitsuse kätte.