PROTOKOLL

Krootuse: Hurmi valla kohtuistungite protokollid (1873-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.6
Kaader
20
21
Daatum15.05.1874
Protokolli number17
Protokolli teema5. Kahjutasu; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Gustav Rautsep Kohtumees
Mihkel Soldan Kohtumees
Jürri Kramp Peakohtumees

Kohtu een kaibas Jürri Arras: et temma olla Jõrripäiwal sel 23 April s.a. kiik omma wilja kraami Puskarost Hurmi mõisa aita toonu, kunna neil nüüd Juhhan Prüggi nink Jürri Hernega ülle kolme perremehhe üts ait om olla temmal üts rüa Jahhu kot aidast ärra kaddonu kon 9 Tschetwerikut jahhu seen olli, nink toine wähhamb jahhu kot perra jäänu. Nink Juhhan Prüggi olla eddimätsel õddangul õige ilda Jürri Arrase käest aida wõtme ärra henda kätte wõtnu. Tuuperrast palles tema kohhut sedda asja perra kullelda nink säduse perra moista.

Johhan Prüggi ette kutsuti nink kaibus ette loeti kes wastutas: Ent se aida wõtti om kül iks egga ööse minno tarren olnu ent sest jahhu kottist ei tija minna middage. Sest Jürri Herne käest kuli minna sedda jobba minnewal suwwel et tõise aida wõtti meije aida wallale wõttap.

Jürri Herne ette kutsuti, nink selle asja perrast küssiti kes wastut: Et sest röa jahhu kottist ei tija minna middage sest Juhhan Prüggi käen om egga ööse aida wõtti; ent ütskõrd olliwa mõllemba aida wõtme minno käen, sis panni minna koggemata omma aida wõtme tõise aida ette, nink näije et meije aida wõtti se tõise aida wallale wõt.

Jaan Hallop ette kutsuti kes Jürri Arrase trossi olli toman nink selle jahhu perrast küssiti: kes wastut: Et minnol ei olle mitte melen, kas mul kolm wai nelli kotti pääl olli, ent kui mulle Puskaron neid kotte pääle panti sis ütteldi et mulle saap kats röa jahhu kotti pääle nink ne saiwa ka küll Hurmi mõisan aita pantus.

Gusta Org kes ka trossi tooman olli, ette kutsuti nink selle asja perrast küssiti, kes wastut: Et  üts röa jahhu kot olli kül Jaan Hallopi pääl ent sedda tõist ei tiija minna kelle pääl se olli. Sest sedda näije minno kül et ne kats röa jahhu kotti üts suremb nink tõine wähhamb Hurmi mõisa aidan olliwa, ent nüüd om se suremb kolme wakkaline ärra kaddonu nink wähhamb perra jäänu ja sest kotte aida wõtmide kokko käumisest es teija minna mette enne kui Redi sel 17 Mail saap kats näddalit kus minna sedda teda saije.

Serrestest, Jürri Illo ette kutsuti nink selle asja perrast küssiti kes wastut: Et minna awwiti essi Puskaro aidast kats röa jahhu kotti pääle panda, üts olli suremb ent tõine wähhamb, ja sedda ei woi minna mitte üttelda kelle pääle ne jahhu kotti saiwa.

Tõise aida Perremees Rein Weski ette kutsuti, nink neid kotte aida wõtmide kokko käumisest küssiti, kes wastut: Et minna es tija sedda mitte enne kui jobba Wallawannemb Hurmi tulli nink sedda proomse.

Gusta Zirkel ette kutsuti kelle käen se tõise aida wõtti om, nink selle asja perrast küssiti; kes ka sest asjast es ütle middage teedwat.

Kui neil selle asja perrast ennamb middage ütlemist es olle, moistis Kohhos:

Et Juhhan Prüggi massap Jürri Arrasele 6 Tschetwerikut sest jahhust ärra selleperrast et temma käen egga ööse aida wõtti om. Nink Jürri Herne massap 3 Tschetwerikut röa jahhu, selleperrast et temma essi om proownu nink tese et ne aida wõtma kokko sündüwa, ja Jürri Arrasele sedda mitte ülles es anna kui temma Jürri päiwa Hurmi tulli nink omma kraami aita pandse.

Moistmine nink § 773 ja 774 sai kohtun käüjile ette loetus kon Jürri Herne nink Juhhan Prüggi kuulut et nemma selle moistmisega mitte rahhule ei olle, nink pallsiwa Protokolli wälja mes neile ka anda lubbati.

Jürri Kramp xxx

Mihkel Soldan xxx

Gustav Rautsep xxx

Kirjotaja. August Hallop [allkiri]

Kohtu een kaibas Jürri Arras: et temma olla Jõrripäiwal sel 23 April s.a. kiik omma wilja kraami Puskarost Hurmi mõisa aita toonu, kunna neil nüüd Juhhan Prüggi nink Jürri Hernega ülle kolme perremehhe üts ait om olla temmal üts rüa Jahhu kot aidast ärra kaddonu kon 9 Tschetwerikut jahhu seen olli, nink toine wähhamb jahhu kot perra jäänu. Nink Juhhan Prüggi olla eddimätsel õddangul õige ilda Jürri Arrase käest aida wõtme ärra henda kätte wõtnu. Tuuperrast palles tema kohhut sedda asja perra kullelda nink säduse perra moista.

Johhan Prüggi ette kutsuti nink kaibus ette loeti kes wastutas: Ent se aida wõtti om kül iks egga ööse minno tarren olnu ent sest jahhu kottist ei tija minna middage. Sest Jürri Herne käest kuli minna sedda jobba minnewal suwwel et tõise aida wõtti meije aida wallale wõttap.

Jürri Herne ette kutsuti, nink selle asja perrast küssiti kes wastut: Et sest röa jahhu kottist ei tija minna middage sest Juhhan Prüggi käen om egga ööse aida wõtti; ent ütskõrd olliwa mõllemba aida wõtme minno käen, sis panni minna koggemata omma aida wõtme tõise aida ette, nink näije et meije aida wõtti se tõise aida wallale wõt.

Jaan Hallop ette kutsuti kes Jürri Arrase trossi olli toman nink selle jahhu perrast küssiti: kes wastut: Et minnol ei olle mitte melen, kas mul kolm wai nelli kotti pääl olli, ent kui mulle Puskaron neid kotte pääle panti sis ütteldi et mulle saap kats röa jahhu kotti pääle nink ne saiwa ka küll Hurmi mõisan aita pantus.

Gusta Org kes ka trossi tooman olli, ette kutsuti nink selle asja perrast küssiti, kes wastut: Et  üts röa jahhu kot olli kül Jaan Hallopi pääl ent sedda tõist ei tiija minna kelle pääl se olli. Sest sedda näije minno kül et ne kats röa jahhu kotti üts suremb nink tõine wähhamb Hurmi mõisa aidan olliwa, ent nüüd om se suremb kolme wakkaline ärra kaddonu nink wähhamb perra jäänu ja sest kotte aida wõtmide kokko käumisest es teija minna mette enne kui Redi sel 17 Mail saap kats näddalit kus minna sedda teda saije.

Serrestest, Jürri Illo ette kutsuti nink selle asja perrast küssiti kes wastut: Et minna awwiti essi Puskaro aidast kats röa jahhu kotti pääle panda, üts olli suremb ent tõine wähhamb, ja sedda ei woi minna mitte üttelda kelle pääle ne jahhu kotti saiwa.

Tõise aida Perremees Rein Weski ette kutsuti, nink neid kotte aida wõtmide kokko käumisest küssiti, kes wastut: Et minna es tija sedda mitte enne kui jobba Wallawannemb Hurmi tulli nink sedda proomse.

Gusta Zirkel ette kutsuti kelle käen se tõise aida wõtti om, nink selle asja perrast küssiti; kes ka sest asjast es ütle middage teedwat.

Kui neil selle asja perrast ennamb middage ütlemist es olle, moistis Kohhos:

Et Juhhan Prüggi massap Jürri Arrasele 6 Tschetwerikut sest jahhust ärra selleperrast et temma käen egga ööse aida wõtti om. Nink Jürri Herne massap 3 Tschetwerikut röa jahhu, selleperrast et temma essi om proownu nink tese et ne aida wõtma kokko sündüwa, ja Jürri Arrasele sedda mitte ülles es anna kui temma Jürri päiwa Hurmi tulli nink omma kraami aita pandse.

Moistmine nink § 773 ja 774 sai kohtun käüjile ette loetus kon Jürri Herne nink Juhhan Prüggi kuulut et nemma selle moistmisega mitte rahhule ei olle, nink pallsiwa Protokolli wälja mes neile ka anda lubbati.

Jürri Kramp xxx

Mihkel Soldan xxx

Gustav Rautsep xxx

Kirjotaja. August Hallop [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS