Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1.Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N: IV 7 mõisa maakoha Jakob Wunki kätte, Jüripäewast 1905 kunni Jüripäewani 1906 kelle eest Jakob Wunk mõisale 3/ kolm/ jala päewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on 23 Aprillist kuni 10 Now. üle summa 88 ( kaheksakümmetkaheksa) päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Wunk terwelt wastu wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heina maad.
§ 3. Jakob Wunk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N: IV 7 talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Wunk peab kõige Kadrina mõisamaameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Wunk saab aastas poolteist rbl. pea raha ja 150 kubo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Wunk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jakob Wunk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutatud, saawad temale suwel 30. kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini talwepäewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5 wakamaad rukkit ehk nisud, 5 wakamaad odrad wõi ernid ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab N: IV 7 talun aasta üle pidama kõige wähemb 2(kaks) suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetud.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Wunk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus.
1) Elumaja: poolemehega ühes.
2) Laut õlestikuga.
3) Ait.
G. Nemwalz
Jakob Wunk ei saa kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla: Jakob Wunk.
Willem Eismel.
Märkus. Kaader 172 tühi leht ja kaadri 171 teksti kordus.
1905 goda janvare mesjatsa 27dnja dogovor sei javlen v Pallaskiji Volostnoi Sud k zasvidetelstvovaniju poverennõm vladeltsa imenija Palla Karlõm Nemvalts i krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Vunk, Mari sõn, litšno volostnomu Sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov, pri tšem volostnoi Sud dostoverjajet, tšto dogovor sei protšitan dogovarivajuštšimsja litsam i sobstvennorutšno podpisan Karlõm Nemvalts, a za negramotnostju Jakoba Vunka po litšnoi jego o tom prosbe podpisala Villem Eismel.
Po aktovoi knige N: 4.
Predsedatel Suda:
Pisar.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1.Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N: IV 7 mõisa maakoha Jakob Wunki kätte, Jüripäewast 1905 kunni Jüripäewani 1906 kelle eest Jakob Wunk mõisale 3/ kolm/ jala päewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on 23 Aprillist kuni 10 Now. üle summa 88 ( kaheksakümmetkaheksa) päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Wunk terwelt wastu wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heina maad.
§ 3. Jakob Wunk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N: IV 7 talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Wunk peab kõige Kadrina mõisamaameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Wunk saab aastas poolteist rbl. pea raha ja 150 kubo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Wunk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jakob Wunk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutatud, saawad temale suwel 30. kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini talwepäewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5 wakamaad rukkit ehk nisud, 5 wakamaad odrad wõi ernid ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab N: IV 7 talun aasta üle pidama kõige wähemb 2(kaks) suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetud.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Wunk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus.
1) Elumaja: poolemehega ühes.
2) Laut õlestikuga.
3) Ait.
G. Nemwalz
Jakob Wunk ei saa kirjutada, tema palwe peale kirjutas alla: Jakob Wunk.
Willem Eismel.
Märkus. Kaader 172 tühi leht ja kaadri 171 teksti kordus.
1905 goda janvare mesjatsa 27dnja dogovor sei javlen v Pallaskiji Volostnoi Sud k zasvidetelstvovaniju poverennõm vladeltsa imenija Palla Karlõm Nemvalts i krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Vunk, Mari sõn, litšno volostnomu Sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov, pri tšem volostnoi Sud dostoverjajet, tšto dogovor sei protšitan dogovarivajuštšimsja litsam i sobstvennorutšno podpisan Karlõm Nemvalts, a za negramotnostju Jakoba Vunka po litšnoi jego o tom prosbe podpisala Villem Eismel.
Po aktovoi knige N: 4.
Predsedatel Suda:
Pisar.
