Räpina: Aktiraamat (1912-1917)
| Leidandmed | EAA.3333.1.72 |
|---|---|
| Kaader | 3 4 |
| Daatum | 24.04.1912 |
| Protokolli number | 9 |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Suik | Peakohtumees | |
| Joosep | Kirotar | Kohtumees | |
| Jaan | Kohk | Kohtumees | |
Ilmusid
1.)
2. Selle ulewal nimetatud koha eest maksab rentnik kakssada nelikummend rubla /240 rub./ renti nimelt 1 märtsil 120 rubla ja 1 aktobril 120 rub. Kui tärminiks ära ei ole maksetud, siis maksab rentnik üle läinud aja eest eest 6% ja kannab kõik kohtu ja aja wiitmmise kulud, kui kohtuga peaks nõudmmist olema.
3. Rentnik täitab kõik selle maa peal olewad kohused ja orjused, nimelt kirikumaksud teesillutamised, küüdis käimised ja muud, aga kõik rahaga orjused tasub nii sama rentnik. Need punktid maksawad ka tulekahju seltsi wedu kohta.
4. Ilma koha omaniku lubata ei tohi õlgi põhku, heinu ega ristikheinu müüa, ega kuhugile majast ära anda ega wedada.
5. Rentnik peab selles majas pidamma kari loome 9 pead, hobuseid 2 ja muud liikuwat wara, nagu seadus seda käseb.
6. Rentnikul peawad talu aiad, katused ja hooned täieste korras olemma.
7. Talu põllud peawad 7mes wäljas peetud saama: 2 wälja ristik heina, 1 keswa 1, lina 1 kartulid ja kaera, 1 rukkis 1 kesa all. Järwe poolne mmaa jääb wana wiisi neljas wäljas pruukida ja sellest tuleb ainult pool nurme lina alla teha.
8. Kui rentnik majast ära läheb, peab majasse kolm koormat heinu, missuguseid ommanik ise tahab talule jätma.
9. Sügisel olgu rentnikul kaks wälja põldu ära künnetud. Kraawid olgu põllul puhtad ja korras hoitud olemma. Kesa nurmm ja ristikhein olgu weikestest kiwadest igal aastal ära puhastatud. Ehituste juurde peab rentnik aitama materjali wedada.
10 Kui peaks tulema, et rendile andja ise tahab talusse elama asuda, wõib omanik igal ajal üles utelda muidu on aga ülesutlemine nagu seaduses see ära on tahentatud.
11 Kontrahi tegemise ja kinnitamise kulud tulewad rendile wotjal ja uurile andjal pooleks maksa.
12 Õunapuu aed jääb omanikule enese pruuki ja rentnik peab selle eest hoole kandma, aia järgi waatamma ja arimma.
Et käes olew leping pärast selle ette lugemist lepingu osaliste poolt oma käega on alla kirjutatud, et neil lepingu tegemiseks seaduslik õigus on ja et nad walla kohtule isiklikult tuntud on saab
Kohtu eesistuja
Kohtu liige
Kirjutaja
Ilmusid
1.)
2. Selle ulewal nimetatud koha eest maksab rentnik kakssada nelikummend rubla /240 rub./ renti nimelt 1 märtsil 120 rubla ja 1 aktobril 120 rub. Kui tärminiks ära ei ole maksetud, siis maksab rentnik üle läinud aja eest eest 6% ja kannab kõik kohtu ja aja wiitmmise kulud, kui kohtuga peaks nõudmmist olema.
3. Rentnik täitab kõik selle maa peal olewad kohused ja orjused, nimelt kirikumaksud teesillutamised, küüdis käimised ja muud, aga kõik rahaga orjused tasub nii sama rentnik. Need punktid maksawad ka tulekahju seltsi wedu kohta.
4. Ilma koha omaniku lubata ei tohi õlgi põhku, heinu ega ristikheinu müüa, ega kuhugile majast ära anda ega wedada.
5. Rentnik peab selles majas pidamma kari loome 9 pead, hobuseid 2 ja muud liikuwat wara, nagu seadus seda käseb.
6. Rentnikul peawad talu aiad, katused ja hooned täieste korras olemma.
7. Talu põllud peawad 7mes wäljas peetud saama: 2 wälja ristik heina, 1 keswa 1, lina 1 kartulid ja kaera, 1 rukkis 1 kesa all. Järwe poolne mmaa jääb wana wiisi neljas wäljas pruukida ja sellest tuleb ainult pool nurme lina alla teha.
8. Kui rentnik majast ära läheb, peab majasse kolm koormat heinu, missuguseid ommanik ise tahab talule jätma.
9. Sügisel olgu rentnikul kaks wälja põldu ära künnetud. Kraawid olgu põllul puhtad ja korras hoitud olemma. Kesa nurmm ja ristikhein olgu weikestest kiwadest igal aastal ära puhastatud. Ehituste juurde peab rentnik aitama materjali wedada.
10 Kui peaks tulema, et rendile andja ise tahab talusse elama asuda, wõib omanik igal ajal üles utelda muidu on aga ülesutlemine nagu seaduses see ära on tahentatud.
11 Kontrahi tegemise ja kinnitamise kulud tulewad rendile wotjal ja uurile andjal pooleks maksa.
12 Õunapuu aed jääb omanikule enese pruuki ja rentnik peab selle eest hoole kandma, aia järgi waatamma ja arimma.
Et käes olew leping pärast selle ette lugemist lepingu osaliste poolt oma käega on alla kirjutatud, et neil lepingu tegemiseks seaduslik õigus on ja et nad walla kohtule isiklikult tuntud on saab
Kohtu eesistuja
Kohtu liige
Kirjutaja