PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
151
152
Daatum17.07.1872
Protokolli number179
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Kristian Rusand Kohtumees
Jaan Holsting Peakohtumees
Paap Kress Kohtumees
Gustaw Tolmusk Kohtumees

Heindrich Ainson kaibas kohto een, et Räppinä kõrtsin Michel Griggul om 3 näddälid aigo taggasi 1 puddel õllut pufetist ärrä warrastano, ja sel sammal körral om Heindrich rahha luggeno, ja kui Heindrich om rahha luggeno om Michel Griggul omma käed rahha Lufladikus sissi sussanod, ja ei olle tahtno ennämb wäljä kässi wõtta, muido kui Heindrich om abbi kutsnu, ja om käed Lufladiko kase wahhele pitsitäno, ja kui Mihkli käest rahha Lufladikust ärrä om sanowa kus 50 Rubla rahha sissen om olno, sis om Michel hakkano Heindrichi hirmus söimama ja teotama, kige suggumisse kroppa sannadega Hemmise nardjas ja Litsi nusjas.

Michel Grigguli käest sai küssitu üttel temmä et ei olle minna seddä tenno, se ei olle õige, puddeli õllut nõsti kül ülles se olli nalja perräst, küssi mes massap ja seddä jome ärrä.

Adam Lodele tunnistas kulu, kui MIchel Griggul om Heindrich Ainsoni söimano Lehma nusjas päle selle kui Heindrich Mihkli rahha ladiko mant ärrä om ajano.

Josep Häidson tunnistas, et eddimält wõt Michel puddeli õllut, selle wõt Hindrik käest ärrä, ja perräst lõi käed rahha Lufladikus kui Heindrich Michklil nujaga lei ja käed ärrä sai, hakkas Michkel Heindrichi sõimama Emmise ja Lehmä nusjas

Heindrich Ainson kui tunnistajad andsiwa ülles et Michel Griggul om sel körral üttelno kõrtsin hulga rahwa een, et walla wannemb Litsi nusja säräst Hemmise nusjad nõstmne pandjas om pandno. Et topsi winä eest om säräst nõstme pandjäs pandno.

Jakob Warres tunnistas, et temmä söimamist ei olle kulu.

Kohhus mõistis, et Michel Griggul istko 3 öd päiwä törmän, ehk masko 6 Rubla trahwi waesteladikus, ja kui rahha massap peab 24 Julil masseto ollema.

§773 om ette kulutedo.

Michel Griggul pallel prottokoli

Heindrich Ainson kaibas kohto een, et Räppinä kõrtsin Michel Griggul om 3 näddälid aigo taggasi 1 puddel õllut pufetist ärrä warrastano, ja sel sammal körral om Heindrich rahha luggeno, ja kui Heindrich om rahha luggeno om Michel Griggul omma käed rahha Lufladikus sissi sussanod, ja ei olle tahtno ennämb wäljä kässi wõtta, muido kui Heindrich om abbi kutsnu, ja om käed Lufladiko kase wahhele pitsitäno, ja kui Mihkli käest rahha Lufladikust ärrä om sanowa kus 50 Rubla rahha sissen om olno, sis om Michel hakkano Heindrichi hirmus söimama ja teotama, kige suggumisse kroppa sannadega Hemmise nardjas ja Litsi nusjas.

Michel Grigguli käest sai küssitu üttel temmä et ei olle minna seddä tenno, se ei olle õige, puddeli õllut nõsti kül ülles se olli nalja perräst, küssi mes massap ja seddä jome ärrä.

Adam Lodele tunnistas kulu, kui MIchel Griggul om Heindrich Ainsoni söimano Lehma nusjas päle selle kui Heindrich Mihkli rahha ladiko mant ärrä om ajano.

Josep Häidson tunnistas, et eddimält wõt Michel puddeli õllut, selle wõt Hindrik käest ärrä, ja perräst lõi käed rahha Lufladikus kui Heindrich Michklil nujaga lei ja käed ärrä sai, hakkas Michkel Heindrichi sõimama Emmise ja Lehmä nusjas

Heindrich Ainson kui tunnistajad andsiwa ülles et Michel Griggul om sel körral üttelno kõrtsin hulga rahwa een, et walla wannemb Litsi nusja säräst Hemmise nusjad nõstmne pandjas om pandno. Et topsi winä eest om säräst nõstme pandjäs pandno.

Jakob Warres tunnistas, et temmä söimamist ei olle kulu.

Kohhus mõistis, et Michel Griggul istko 3 öd päiwä törmän, ehk masko 6 Rubla trahwi waesteladikus, ja kui rahha massap peab 24 Julil masseto ollema.

§773 om ette kulutedo.

Michel Griggul pallel prottokoli


TAGASI KUVA MÄRGENDUS