Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  47 |
| Daatum | 23.07.1876 |
| Protokolli number | 59 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jakob | Uibo | Kohtumees | |
| Jaan | Leppason | Kohtumees | |
Tulli ette Karrasky Moisa wallitseja Heinrich Sirach, ja kaibas et Kristjan Prun ollewa tedda sõimanu nimmelt, kae Sõidap ratsa kui Würst, minna ehk muu sullase ei tohhe hobbese sälga istu kui tühhi lähme, teiste sonnade ülle wõiwa tunnistada, kandimees Johan Kanzler, ja Moisa sepp Josep Lechter.
Kutsuti ette Kristjan Prun, sai kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles, minna lätsi nurme pääle omma naise mannu, ja ütli temmal mes sinna siin teet muile anti eila Leiba nink meile ei olle Keddagi antu, ja muid ei olle minna keddagi putnu sedda wähhemb weel Moisa wallitsust sõimanu, teiselt küsse minna omma poijale kes tsiggade karjan käüp passlit, sest et poiss paljaste jalgu käüp, nink sääl es olle ka määrastki sõimamist, muido ei olle minna Moisawallitsejat silmaga nännu.
Kutsuti ette tunnistaja Kantnik, Johan Kanzler ja sai ülles antu sõimamisse perrast küssitus, kes selle pääle ütles, muud ei olle minna kuuldnu, kui ennegi suuretee pääl johtuwa, K. Prun Moisawallitsejaga kokko, nink K. Prun üttelnu wallitsejal, mes perrast Zea karjassel zoogi ei anna pois käip paljaste jalgega Ziggade karjan, selle pääle üttelnu Wallitseja kuis sinna tohhit siin tulla minnoga lärmitsema, K. Prun üttelnu, kuis teije woite minno naist Moisa Nurme pääle tühhi wõtta, kui süwwa ei anna, Wallitseja üttelnu, kutsnu minna ei olle, ent rahha est, wõtta eggaütte kes ennegi tullep, muido sõimamist ei olle minna middagi kuuldnu ei woi ka üttelda.
Kutsuti ette teine tunnistaja Moisa Sepp, Josep Lechter, ja sai sõimamisse perrast küssitus, kes selle pääle ütles, sõimamissest ei woi minna middagi üttelda, ennegi K. Prun tulli nurme pääle, läts omma naise mannu ja ütles temmal, kelle lubbaga sinna sija ollet tullnu, muile anti eila leiba, sulle es anna keaki. Muud ei woi minna üttelda ei olle ka kuuldnu.
Otsus Kohhus moistis moisa wallitseja kaibus tunnistuste perra tühjas, nink arwas sedda asja kui ütte kiusste asjas. Sai kohtomoistminne ja § 772.n: 773. kohton käijatell ette loetus, ent M. Wallitseja H Sirach es olle sellega rahhul, et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel Protokolli, mes kohhus es lubba anda.
(Allkirri)
Tulli ette Karrasky Moisa wallitseja Heinrich Sirach, ja kaibas et Kristjan Prun ollewa tedda sõimanu nimmelt, kae Sõidap ratsa kui Würst, minna ehk muu sullase ei tohhe hobbese sälga istu kui tühhi lähme, teiste sonnade ülle wõiwa tunnistada, kandimees Johan Kanzler, ja Moisa sepp Josep Lechter.
Kutsuti ette Kristjan Prun, sai kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles, minna lätsi nurme pääle omma naise mannu, ja ütli temmal mes sinna siin teet muile anti eila Leiba nink meile ei olle Keddagi antu, ja muid ei olle minna keddagi putnu sedda wähhemb weel Moisa wallitsust sõimanu, teiselt küsse minna omma poijale kes tsiggade karjan käüp passlit, sest et poiss paljaste jalgu käüp, nink sääl es olle ka määrastki sõimamist, muido ei olle minna Moisawallitsejat silmaga nännu.
Kutsuti ette tunnistaja Kantnik, Johan Kanzler ja sai ülles antu sõimamisse perrast küssitus, kes selle pääle ütles, muud ei olle minna kuuldnu, kui ennegi suuretee pääl johtuwa, K. Prun Moisawallitsejaga kokko, nink K. Prun üttelnu wallitsejal, mes perrast Zea karjassel zoogi ei anna pois käip paljaste jalgega Ziggade karjan, selle pääle üttelnu Wallitseja kuis sinna tohhit siin tulla minnoga lärmitsema, K. Prun üttelnu, kuis teije woite minno naist Moisa Nurme pääle tühhi wõtta, kui süwwa ei anna, Wallitseja üttelnu, kutsnu minna ei olle, ent rahha est, wõtta eggaütte kes ennegi tullep, muido sõimamist ei olle minna middagi kuuldnu ei woi ka üttelda.
Kutsuti ette teine tunnistaja Moisa Sepp, Josep Lechter, ja sai sõimamisse perrast küssitus, kes selle pääle ütles, sõimamissest ei woi minna middagi üttelda, ennegi K. Prun tulli nurme pääle, läts omma naise mannu ja ütles temmal, kelle lubbaga sinna sija ollet tullnu, muile anti eila leiba, sulle es anna keaki. Muud ei woi minna üttelda ei olle ka kuuldnu.
Otsus Kohhus moistis moisa wallitseja kaibus tunnistuste perra tühjas, nink arwas sedda asja kui ütte kiusste asjas. Sai kohtomoistminne ja § 772.n: 773. kohton käijatell ette loetus, ent M. Wallitseja H Sirach es olle sellega rahhul, et arwas hendal liiga tettu ollewat, nink pallel Protokolli, mes kohhus es lubba anda.
(Allkirri)