PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.4
Kaader
47
48
Daatum23.07.1876
Protokolli number60
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Tullus Peakohtumees
Jakob Uibo Kohtumees
Jaan Leppason Kohtumees

Tulli ette Kristjan Prun, ja kaibas omma poja assemel kes Moisa Ziggade karjan käüp et ei saawat süwwa, ei ka Zoogi jalga, kige suuremb assi ei oltawat ka mitte temmaga rahhul, ikkes üts tülli ja ähwardaminne, nink pallel kohhut, et tedda õige ammetist wallale lubbatasse. 

Kutsuti ette H. Sirach sai kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles, taa om üts sõnna kuuldmatta pois, temma om ni palljo kahjo lasknu tetta et ei woi ärra üttelda, nimelt keeletu Moisa Mõtsa alla om temma lännu, sääl lasknu Zongmissega kahju tetta, Moisa nurme Krawi omma kik kinni Zongitu, ni et mõnnen paigan krawi ei tunnegi, Willi kik ärra sõkkutu ja Zongitu.  Tunnistada woip Motsawaht Hindrik Tuhhand. 

Kutsuti ette, tunnistaja, Mõtsawaht, Hindrik Tuhhand, ja sai Ziggade karjusse kahju teggemisse perrast küssitus, kes kik üttel ni õige ollewat kui moisa wallitseja om ülles andnu, nink ütles weel minna käi allati säält mööda, Mõtsa, ja olle ka keeldnu, et ei tohhi Ziggade Mõtsa alla minna, sest se om perris Herrast ärra keeletu, ent pois ei tahha ikkes sõnna kuulda, ja om ikkes ülle keelu ka weel käünu. 

Kutsuti weel ette Kristjan Prun, ja sai kohto arwamisse perra weel küssitus, et kui ei sünni kokko, nink ei tahha sõnna kuulda, sis wõiwa täämbatsest päiwast ärra  lahkuda, ni et kumb, kumbalgil, teine teise käest middagi, nõüdmist ei olle, sis leppigu Wallitsejaga kokko, ja olgo teenistussest wallale, kellega ka, wallitseja olles rahhul ollnu, et pahhandussest wallale saas.  Ent Kristjan Prun es tahha leppingut tetta, sis arwas kohhus.  Kui sedda ei olle. 

Otsus   Kohhus moistis, tunnistusse perra, et poiss süüdlanne om, jääp teenistuste peap illusaste sõnna kuuldma, nink Zea illusaste kahjo teggemisse eest hoitma, ja kraawi kik ärra, kos Zongi om lasknu, ärra puhhastama, (se om wastse kraawi.) - Sai kohto-mõistminne ja § 772.n: 773. kohtonkäüjatell ette loetus, nink lätsiwa rahhun wälja. 

                                                                       (Allkirri)

Tulli ette Kristjan Prun, ja kaibas omma poja assemel kes Moisa Ziggade karjan käüp et ei saawat süwwa, ei ka Zoogi jalga, kige suuremb assi ei oltawat ka mitte temmaga rahhul, ikkes üts tülli ja ähwardaminne, nink pallel kohhut, et tedda õige ammetist wallale lubbatasse. 

Kutsuti ette H. Sirach sai kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles, taa om üts sõnna kuuldmatta pois, temma om ni palljo kahjo lasknu tetta et ei woi ärra üttelda, nimelt keeletu Moisa Mõtsa alla om temma lännu, sääl lasknu Zongmissega kahju tetta, Moisa nurme Krawi omma kik kinni Zongitu, ni et mõnnen paigan krawi ei tunnegi, Willi kik ärra sõkkutu ja Zongitu.  Tunnistada woip Motsawaht Hindrik Tuhhand. 

Kutsuti ette, tunnistaja, Mõtsawaht, Hindrik Tuhhand, ja sai Ziggade karjusse kahju teggemisse perrast küssitus, kes kik üttel ni õige ollewat kui moisa wallitseja om ülles andnu, nink ütles weel minna käi allati säält mööda, Mõtsa, ja olle ka keeldnu, et ei tohhi Ziggade Mõtsa alla minna, sest se om perris Herrast ärra keeletu, ent pois ei tahha ikkes sõnna kuulda, ja om ikkes ülle keelu ka weel käünu. 

Kutsuti weel ette Kristjan Prun, ja sai kohto arwamisse perra weel küssitus, et kui ei sünni kokko, nink ei tahha sõnna kuulda, sis wõiwa täämbatsest päiwast ärra  lahkuda, ni et kumb, kumbalgil, teine teise käest middagi, nõüdmist ei olle, sis leppigu Wallitsejaga kokko, ja olgo teenistussest wallale, kellega ka, wallitseja olles rahhul ollnu, et pahhandussest wallale saas.  Ent Kristjan Prun es tahha leppingut tetta, sis arwas kohhus.  Kui sedda ei olle. 

Otsus   Kohhus moistis, tunnistusse perra, et poiss süüdlanne om, jääp teenistuste peap illusaste sõnna kuuldma, nink Zea illusaste kahjo teggemisse eest hoitma, ja kraawi kik ärra, kos Zongi om lasknu, ärra puhhastama, (se om wastse kraawi.) - Sai kohto-mõistminne ja § 772.n: 773. kohtonkäüjatell ette loetus, nink lätsiwa rahhun wälja. 

                                                                       (Allkirri)