Vana-Riisipere: Lehetu kogukonnakohtu protokollid (1866-1883)
| Leidandmed | EAA.2635.1.7 |
|---|---|
| Kaader |  71 |
| Daatum | 19.02.1868 |
| Protokolli number | 3 |
| Protokolli teema | 11. Vallamagas; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud |
Eestima kubberneri herra polest antud Lissa kirri
Saksa kelest, ma kele ümberpandud
Eestima kubberneri herra käsko möda saab seeläbbi teada antud, et kubberneri herra ette pannemistmioda, temmale üllemalt see otsus on antud, et nisuggused eestima koggokonnad kes 1867ma aasta waewalisse wilia sagi läbbi ende ello üllespiddamisse polest wagga suure hädda sees on, - woib rahha polest laeno peale abbi sama tehtud et ommale wilia ja peatoidust woiwad osta.
Selle järrel on nüüd keige kihhelkonna kohto herradele kuni 15ma Martsi ku päwani ette raiatud. Eestima kubberneri herrale nimmelt teada anda, missuggused koggokonnad nende kihhelkondades wägga hädda sees on, kes ehk nisuggusest laeno peale sadawast rahhast tahtwad abbi palluda, ja kui surt ossa üks nisuggune koggokond kibbedaste tarwitab, et omma koggokonna liikmed kinni tullewa leikuseni woib üllespiddada.
See tarwitaw rahha ossa peab igga koggokonna wollimeste koggust ärra arwatud ja wollikoggo protokolli noorramatusse ülleswoetud sama,
Sellega ühtlassi on kihhelkonna kohto herradele weel etteraiatud, - igga koggokonna wollikoggule teada anda, et see Rigi sestpolt asiade toimetaia Ministeriumi kohtu polest lubbatud rahha abbiteggeminne, mitte koggoniste üks kingitus ei sa ollema, waid üks laenopeale antud rahha, mis jälle peab ärratassutud sama ja et walla Tallitaiad nisugguse rahha wasto wotmisse ülle seadusse järrel kwitungid peawad andma, ja ka selle rahha oigel aial taggasi maksmisse eest wastama jäwad, ja et selle pärrast iggaskoggokondas Tallitaia üllewatamisse ja wastamisse al üks issiarranis konto ramat igga koggokonna liikme ülle, kes sest abbiteggemissest ossawõtlikkuks sanud, - peab sama petud, sest et kui ehk mõnningas surma läbbi woi waesusse pärrast sedda wõlga ei sa tassutud, siis keik wald selle eest peab hea seisma, ja et walla Tallitaia wimaks nisuggused üksikutte liikmette wõllad teiste peale kes maksta jouawad woib seadust moda ärrajaggada.
Eestima kubberneri herra polest antud Lissa kirri
Saksa kelest, ma kele ümberpandud
Eestima kubberneri herra käsko möda saab seeläbbi teada antud, et kubberneri herra ette pannemistmioda, temmale üllemalt see otsus on antud, et nisuggused eestima koggokonnad kes 1867ma aasta waewalisse wilia sagi läbbi ende ello üllespiddamisse polest wagga suure hädda sees on, - woib rahha polest laeno peale abbi sama tehtud et ommale wilia ja peatoidust woiwad osta.
Selle järrel on nüüd keige kihhelkonna kohto herradele kuni 15ma Martsi ku päwani ette raiatud. Eestima kubberneri herrale nimmelt teada anda, missuggused koggokonnad nende kihhelkondades wägga hädda sees on, kes ehk nisuggusest laeno peale sadawast rahhast tahtwad abbi palluda, ja kui surt ossa üks nisuggune koggokond kibbedaste tarwitab, et omma koggokonna liikmed kinni tullewa leikuseni woib üllespiddada.
See tarwitaw rahha ossa peab igga koggokonna wollimeste koggust ärra arwatud ja wollikoggo protokolli noorramatusse ülleswoetud sama,
Sellega ühtlassi on kihhelkonna kohto herradele weel etteraiatud, - igga koggokonna wollikoggule teada anda, et see Rigi sestpolt asiade toimetaia Ministeriumi kohtu polest lubbatud rahha abbiteggeminne, mitte koggoniste üks kingitus ei sa ollema, waid üks laenopeale antud rahha, mis jälle peab ärratassutud sama ja et walla Tallitaiad nisugguse rahha wasto wotmisse ülle seadusse järrel kwitungid peawad andma, ja ka selle rahha oigel aial taggasi maksmisse eest wastama jäwad, ja et selle pärrast iggaskoggokondas Tallitaia üllewatamisse ja wastamisse al üks issiarranis konto ramat igga koggokonna liikme ülle, kes sest abbiteggemissest ossawõtlikkuks sanud, - peab sama petud, sest et kui ehk mõnningas surma läbbi woi waesusse pärrast sedda wõlga ei sa tassutud, siis keik wald selle eest peab hea seisma, ja et walla Tallitaia wimaks nisuggused üksikutte liikmette wõllad teiste peale kes maksta jouawad woib seadust moda ärrajaggada.