Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Wahi Michel N: XXV mõisa maakoha Jacob Laumets kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1907 kelle eest Jacob Laumets mõisale 3 /kolm/ mehe jalapäewa oma tööloomadega igal nädalal teeb, s.o. iga Neljapäew, Reedi ja Laupäew, se on aastas 156 /saddawiiskümet kuus/ päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 /neli/ wakkaalla suur ja 9 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jacob Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jacob Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahhi Michel N:XXV talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jacob Laumets peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jacob Laumets saab aastas 1½ (poolteist), 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Jacob Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jacob Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle , mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
Heinamaa ja ristiku wakamaa eest 1 (üks) rubla, Talwewilja wakamaa eest 1 (üks) rubla 30/kolmkümmend/. Suwewilja wakamaa eest 1 (üks) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Jacob Laumets talun aasta üle pidama kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsust kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis §12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jacob Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril isa walitsusele seda nõun teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hooonete seisus:
1) Ellumaja korstnaga õle katuse all (saab uuesti ehhitud).
2) Laut nink õlestik õle katuse all hea.
3) Ait õle katuse all hea.
4) Saun õlekatuse all wana.
5) Heina küin õle katuse all wana.
Kõik rauwa kram mõisa oma, üksinda aida lukk ja raud kang on majaniku oma. Õuwe ümber aijat ja kaew korralik.
Palla sell 29 januaril 1904 aastal .
Jakob Laumets ei oska kirja tema palwe peale kirjutasin alla
Gustaw Oksa.
C Nemwalz.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Wahi Michel N: XXV mõisa maakoha Jacob Laumets kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1907 kelle eest Jacob Laumets mõisale 3 /kolm/ mehe jalapäewa oma tööloomadega igal nädalal teeb, s.o. iga Neljapäew, Reedi ja Laupäew, se on aastas 156 /saddawiiskümet kuus/ päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 4 /neli/ wakkaalla suur ja 9 3/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jacob Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jacob Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahhi Michel N:XXV talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jacob Laumets peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jacob Laumets saab aastas 1½ (poolteist), 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Jacob Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jacob Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle , mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
Heinamaa ja ristiku wakamaa eest 1 (üks) rubla, Talwewilja wakamaa eest 1 (üks) rubla 30/kolmkümmend/. Suwewilja wakamaa eest 1 (üks) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Jacob Laumets talun aasta üle pidama kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsust kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis §12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jacob Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril isa walitsusele seda nõun teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hooonete seisus:
1) Ellumaja korstnaga õle katuse all (saab uuesti ehhitud).
2) Laut nink õlestik õle katuse all hea.
3) Ait õle katuse all hea.
4) Saun õlekatuse all wana.
5) Heina küin õle katuse all wana.
Kõik rauwa kram mõisa oma, üksinda aida lukk ja raud kang on majaniku oma. Õuwe ümber aijat ja kaew korralik.
Palla sell 29 januaril 1904 aastal .
Jakob Laumets ei oska kirja tema palwe peale kirjutasin alla
Gustaw Oksa.
C Nemwalz.
