Mõisa maa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Waestemaja-Rättseppa N: N: XIX ja XX mõisa maakoha Willem Aal kätte, Jüripäewast 1903 kunni Jüripäewani 1906 kelle eest Willem Aal mõisale 6 (kuus) jala päew 

oma töönõudega iggal näddalal teeb, s.o. Esmapäew ,Teisipäew, Kolmapäew, Neljapäew, Reedi, ja Laupäew se on aastas 312 (kolmsaddakaksteistkümet) päewa. Neist päwadest wõiwat 15 (wiisteistkümmet) päewa naesterahwa päewat olla.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 6 (kuus) wakkaalla suur ja 14 10/ 25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad 

peab Willem Aal terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.

§ 3. Willem Aal peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Waestemaja-Rättseppa talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Willem Aal peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Willem Aal saab aastas 2 ½ (kaks ja pool) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Willem Aal ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse ja puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Willem Aal rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. Nowembrini-talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.

§ 7. Üle selle , mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 12 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkist ehk nisud, 4 wakamaad odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:

Heina ja ristiku wakamaa eest 1 (üks) rubla. Talwewilja wakamaa eest 1 (üks)  rubla 30 (kolmkümet) kop. Suwewilja wakamaa eest 1 (üks) rubla.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab Waestemaja Rättseppa talun aasta üle pidama kõige wähemb 4 (nelli) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Willem Aal wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal  nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

                          Hoonete seisus:

1) Ellomaja korstnaga schindli kattuse all. See kamber kus enegi waeset ellasiwat ei wõi Aal omale perida, kui mõisa ehk sowib  sinna kedagi asutata.

2) Laut ja õlestik schindli kattuse all hea.

3) Saun lawa kattuse all perris uus.

4) Heinaküün.

5) Õuwe ümber aijad korralikult. Kaewo wett wõib tema tohtri herra kaewust wõtta peab aga selle eest, kui se kaew uwentut saab materiali wedu ja tegemise töö juures avitama, pool materiali  weddama, ja kaewu meistril abiks olla. Kõik raua kram hinget pliidi raud ja ahjo raud on mõisa oma .

          Palla sell 29 januaril 1904 aastal

                            Willem Aal

                            C Nemwalz.