PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
161
Daatum07.08.1872
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Paap Kress Kohtumees
Jaan Holsting Peakohtumees
Jakob Türkson Kohtumees
Rein Lambing Kohtumees
Gustaw Tolmusk Kohtumees

7me Augustil kui 12 Juli Juhhan Wössobergi kaibus wasto sullast Jaan hirmo ette oli loeto

Jaan Hirmo naise Hanne käest sai küssitu, üttel temmä et sis kui temmä om põimno kummargile sis Johhan om taggast seljä länno, ja om häkki üttelno et mis sinna tullid minno põllo pääle otsma, kassi ärrä plats olgo puhhas, ja om üttelno kae et kartowlid sinna ei sa, sis om Anne ärrä kressi nurme päle põima länno, se om reedi päiwäl olno pühhä päiw om Hanne jo haiges jänod ja Eespäiwäl om Hanne lapse loma ärrä wissano.

Jaan Hirmo nõuwap haigusse eest 100 Rubla.

Marta Ressä tunnistas et sullase naine om nurme päle länno põima, ja Juhhan Wössoberg om länno ja om üttelno et mis sijä tullid põima minne senna kus so mees om, ja et sullasenaine ärrä ei olle länno, om Juhhan Sirbi otsast kindi wõtno ja ärrä wissano, ja perräst om sullase naine Sirbi maast ärrä wõtno, ja Kressi Pabo nurme päle põima länno, Juhhani polest tülli ei olle olno, agga se naine om, issi wäegä räär wihhastano hendä

Lotta Kiisk tunnistas, et tülli es olle middägi surest Juhhan Wissas Sirbi ärrä minna awwitasin ülles otsi, ja sullase naine om hendä wäegä ärrä wihhastano.

Gustaw Hämmelos tunnistas, et sääl nurme pääl es olle middägi tülli, muud kui Juhhan wissas sullase naise Sirbi ärrä ja sis om sullase naine hendä wihhastano ja päle selle om Kressi nurme päle põima länno.

Tohtre täht

Tunnistus

Sullase Jahn Hirm naine Anne Räppinä wallast om liggi nelli näddälä eest ütte lomakest ilmale tonud, säräne luggu wõib sündidä rasse pesmisse läbbi, ent sünnip ennämbest rasse tö läbbi, ja kui säräne õnnetus om üttel naisel jubba enne mõnni körd johtunu sis se õnnetus sõnnip ka sakkede jubba kerge töö läbbi. Eggä naine ka tunnep hendä rasse ollewat, ja kelt lomakesse enne aiga ärrä lännu, peap hendä essi möistlikkult hoitma, ja ei wõi muu inniminne seddä teedä.

A Lakschewitz

Rappin sel 31 Juli kuu 1872

Naine Anne arwas henda kolm kuud rassedad olno.

Kohhus mõistis, et sullane Jaan Hirm 1 Julil Juhhani mant ärrä om länno, peab Juhhan Wössoberg sullase Jaan Hirmo ärrä tenito aia 2 kuu ja ütte näddäli eest 7 Rubla sullase palka masma, kust 5 Rubla om jubba ärrä anto ja Rubla peab weel perrä andma.

Ja päle selle peab Juhha Wössoberg weel 3 Rubla trahwi waeste ladikus masma, selle eest, et temmä sullase naise Anne Sirbi käest ärrä om wissanu. Ja peab ka Anne rohho rahha masma.

Ja 14 Augusti kuu päiwäni, peab sullane Jaan Hirmo omma kramiga Juhhan Wössobergi majast ärrä ollema länno.

§773 om ette kulutedo

Mõllemba ommawa prottokoli pallelno.

7me Augustil kui 12 Juli Juhhan Wössobergi kaibus wasto sullast Jaan hirmo ette oli loeto

Jaan Hirmo naise Hanne käest sai küssitu, üttel temmä et sis kui temmä om põimno kummargile sis Johhan om taggast seljä länno, ja om häkki üttelno et mis sinna tullid minno põllo pääle otsma, kassi ärrä plats olgo puhhas, ja om üttelno kae et kartowlid sinna ei sa, sis om Anne ärrä kressi nurme päle põima länno, se om reedi päiwäl olno pühhä päiw om Hanne jo haiges jänod ja Eespäiwäl om Hanne lapse loma ärrä wissano.

Jaan Hirmo nõuwap haigusse eest 100 Rubla.

Marta Ressä tunnistas et sullase naine om nurme päle länno põima, ja Juhhan Wössoberg om länno ja om üttelno et mis sijä tullid põima minne senna kus so mees om, ja et sullasenaine ärrä ei olle länno, om Juhhan Sirbi otsast kindi wõtno ja ärrä wissano, ja perräst om sullase naine Sirbi maast ärrä wõtno, ja Kressi Pabo nurme päle põima länno, Juhhani polest tülli ei olle olno, agga se naine om, issi wäegä räär wihhastano hendä

Lotta Kiisk tunnistas, et tülli es olle middägi surest Juhhan Wissas Sirbi ärrä minna awwitasin ülles otsi, ja sullase naine om hendä wäegä ärrä wihhastano.

Gustaw Hämmelos tunnistas, et sääl nurme pääl es olle middägi tülli, muud kui Juhhan wissas sullase naise Sirbi ärrä ja sis om sullase naine hendä wihhastano ja päle selle om Kressi nurme päle põima länno.

Tohtre täht

Tunnistus

Sullase Jahn Hirm naine Anne Räppinä wallast om liggi nelli näddälä eest ütte lomakest ilmale tonud, säräne luggu wõib sündidä rasse pesmisse läbbi, ent sünnip ennämbest rasse tö läbbi, ja kui säräne õnnetus om üttel naisel jubba enne mõnni körd johtunu sis se õnnetus sõnnip ka sakkede jubba kerge töö läbbi. Eggä naine ka tunnep hendä rasse ollewat, ja kelt lomakesse enne aiga ärrä lännu, peap hendä essi möistlikkult hoitma, ja ei wõi muu inniminne seddä teedä.

A Lakschewitz

Rappin sel 31 Juli kuu 1872

Naine Anne arwas henda kolm kuud rassedad olno.

Kohhus mõistis, et sullane Jaan Hirm 1 Julil Juhhani mant ärrä om länno, peab Juhhan Wössoberg sullase Jaan Hirmo ärrä tenito aia 2 kuu ja ütte näddäli eest 7 Rubla sullase palka masma, kust 5 Rubla om jubba ärrä anto ja Rubla peab weel perrä andma.

Ja päle selle peab Juhha Wössoberg weel 3 Rubla trahwi waeste ladikus masma, selle eest, et temmä sullase naise Anne Sirbi käest ärrä om wissanu. Ja peab ka Anne rohho rahha masma.

Ja 14 Augusti kuu päiwäni, peab sullane Jaan Hirmo omma kramiga Juhhan Wössobergi majast ärrä ollema länno.

§773 om ette kulutedo

Mõllemba ommawa prottokoli pallelno.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS