Mõisa maa meeste kontraht.

§1. Palla mõisa walitsus annab Kubja N: XXIII Palla mõisa maakoha Abram Kuslapuu kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1907 kelle eest Abram Kuslapuu mõisale maksab aastas 80 (kaheksakümet) rubla nimelt 40 rubla ennemaksetawal korral 1 Aprillist 1904 ja teine pool 1 Oktobrist 40 rubla iga aastas.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud rukki kõrre põld, igaüks 7 (seitse) wakkaalla suur ja 21  21/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Abram Kuslapuu terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. 

§ 3. Abram Kuslapuu peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Kubja N:XXXII talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Abram Kuslapuu peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Abram Kuslapuu saab aastas 2½ (kaks üks pool) 6 jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui........ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis.........rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel.....kop. ja talwel...kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini, talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 12 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 4 wakamaad odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja saab temale nende tööde eest maksetud: mitte midagi, na kui tükkide hind rendist mahha arwatud sai. 

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahi aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab Kubja N: XXIII talun aasta üle pidama kõige wähemb 6 /kuus/ suurt karjalehma ja 1 /üks/ hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see , mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Abram Kuslapuu wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

 Abram Kuslapuu lubab peale selle oma wanna  naese ema oma  kodust Otto Sallo leskele, ni kaua tema ellab, mitte sellest kohast wälja saada.

                                              Hoonete seisus:

1) Ellomaja korstnaga õle kattuse all hea.

2) Laut õlestikuga  õle kattuse all hea.

3) kaks aita õle kattuse all hea.

4) Saun õlekattuse all hea.

5) Heina küin õle kattuse all hea.

 Kõik hinget ja raua kram on mõisa omat. 3 (kolm) raud kange ukste jures tema omad ja aita lukkut, õuwe ümber aiad ja kaew korralik. Se saun mis Jacob Waddid  järel sai, ja mis kaddunud Otto Sallo oma õuwe ülles säedis oma tütrele ello korteris wõib sinna jäda kui aga mõisale sellest saunast mingi kahju peaks sündima, kui aga se ase (Kubja N:XXIII) peaks teise peremehe kätte minema, siis peab se saun sel aijal sealt äratõstetud saama ja plats puhtas tehtud, olgu siis et mõis sedda sauna äraostab.

                   Palla sell 29 januaril 1904 aastal.

                                      Abram Kuslapu

                                     C Nemwalz.