Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Lillo Lauri N:VI mõisa maakoha Janus Petros kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1905 kelle eest Janus Petros teeb mõisale kolm mehejalapäiwa oma töönõudega iga nädal s. o. iga Esmapäiw, Teisipäiw, Kolmapäiw s. o. aastas /156/ saddawiiskümetkuus päiwa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld igaüks 3 /kolm/ wakkaalla suur ja 17 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Janus Petros terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Janus Petros peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Lillo Lauri N:VI talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Janus Petros peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Janus Petros saab aastas 1½ /pollteist/ 6-jalalist 3/4 sülda arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Janus Petros ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Janus Petros rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
Tal on lubba need päewad rahaga ära tasuda, ja maksab suwe päiwa eest 35 /kolmkümet wiis/ kop.= 87 päewa eest, ja talwe päewa eest a` 25 kop. 69 päewa eest.
Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heinamaa ja ristiku wakkamaa eest a` 1 (üks) rubla talwewilja wakkamaa eest 1 (üks) rubla 30 (kolmkümet) kop. suwe wilja wakkamaa eest 1 (üks ) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§9. Majanik peab Lillo Lauri N: Vi talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 / kaks/ suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see , mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Janus Petros wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus:
1) Ellumaja korstnaga õlekatuse all vanna.
2) Laut ja õlestik õlekatuse all vanna.
3) Ait õle katuse all vanna.
4) Saun õlekatuse all vanna.
5) Õuwe ümber aiad ja kaew korralik. Kõik raud kram, hinget, pliit j. n.e. on mõisa oma.
Palla sell, 29 januaril 1904 aastal
Jaanus Peetrus ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla Jaanus Petrus Joosep Awakiwi.
C.Nemwalz
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Lillo Lauri N:VI mõisa maakoha Janus Petros kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1905 kelle eest Janus Petros teeb mõisale kolm mehejalapäiwa oma töönõudega iga nädal s. o. iga Esmapäiw, Teisipäiw, Kolmapäiw s. o. aastas /156/ saddawiiskümetkuus päiwa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld igaüks 3 /kolm/ wakkaalla suur ja 17 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Janus Petros terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Janus Petros peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Lillo Lauri N:VI talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Janus Petros peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Janus Petros saab aastas 1½ /pollteist/ 6-jalalist 3/4 sülda arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Janus Petros ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Janus Petros rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
Tal on lubba need päewad rahaga ära tasuda, ja maksab suwe päiwa eest 35 /kolmkümet wiis/ kop.= 87 päewa eest, ja talwe päewa eest a` 25 kop. 69 päewa eest.
Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heinamaa ja ristiku wakkamaa eest a` 1 (üks) rubla talwewilja wakkamaa eest 1 (üks) rubla 30 (kolmkümet) kop. suwe wilja wakkamaa eest 1 (üks ) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§9. Majanik peab Lillo Lauri N: Vi talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 / kaks/ suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see , mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Janus Petros wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus:
1) Ellumaja korstnaga õlekatuse all vanna.
2) Laut ja õlestik õlekatuse all vanna.
3) Ait õle katuse all vanna.
4) Saun õlekatuse all vanna.
5) Õuwe ümber aiad ja kaew korralik. Kõik raud kram, hinget, pliit j. n.e. on mõisa oma.
Palla sell, 29 januaril 1904 aastal
Jaanus Peetrus ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla Jaanus Petrus Joosep Awakiwi.
C.Nemwalz
