Mõisa maa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Wenemõts N: XXII mõisa maakoha Karel Sallo kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jürripäewani 1907 kelle eest Karel Sallo mõisale 3 (kolm) jala päewa oma töönõudega iggal näddalal teeb, see on Esmapäew, Teisipäew, Kolmapäew, see tähendab aastas 156 /sadda wiiskümmet kuus/ päewa ja maksab pealegi aastas 40 nelikümmet rubl renti, nimelt esimene pool 20 rubl

1 Aprillil ette, teine pool 20 rubl 1 Oktobril igga aasta.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 7 (seitse) wakkaalla suur ja 14 33/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad p

peab Karel Sallo terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.

§ 3. Karel Sallo peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wenemõts N: XXII talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Karel Sallo peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Karel Sallo saab aastas 2½ (kaks üks pool) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbu walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Kaarel Sallo ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. need päewad, mis Karel Sallo rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25  kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini-talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 12 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukki ehk nisud, 4 wakamaad odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:

6 (kuus) wakamaad   heinate ja 2 (kaks) ristiku eest a` 1 (üks) rubl. wakamaa 2 (kaks ) rubl. wakamaa talwewilja eest a` 1 (üks) rubl. 30 (kolmkümet) kop.wak. 4 (nellja) wakamaad suwewilja eest a` 1 rub. wakamaad. 6 wakamaa heina, 2 wakka all ristiko, 2 wakka all ristiko, 2 wakaall talwewilja ja 4 wakamaad suwewilja peab tema ilma hinnata lõikama, na  kui nende hind renti summast maha arwatud sai.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik Karel Sallo talun aasta üle pidama kõige wähemb 4 (nelli) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomatoidu j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle  kontrahti õigust enne nimetatud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et  tema kahju tasumist wõiks nõuda. 

§ 13. Karel Sallu wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne konrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

                                Hoonete seisus:

       1) Ellomaja korstnaga õlle kattuse all hea.

      2) Laut õllestikuga õlle kattuse all hea.

      3) Ait õlle kattuse all hea.

      4) Saun õlle kattuse all hea.

      5) heina küin õlle kattuse all hea.

     6) õuwe ümber aijat ja kaew kõrran, raud hinget ja muu raua kraam on mõisa oma.

          Pallal sel 29 januaril 1904 aastal.

                             Karel Sallu

                             G. Nemwaltz.

 1904 aasta 29 januaril kinnitati kandi koha pidamise kirjalik leping Pala mõisa Herra Alexander von Stryki woliniku Carl Nemwalzi ja Kaarel Jüri pg Sallo wahel, nagu see trükitud lehe peal mis aktis leida on üles pandud.

                          Esimees

                          Kirjutaja.