PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.4
Kaader
49
Daatum20.08.1876
Protokolli number72
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Tullos Peakohtumees
Jakob Uibo Kohtumees
Jaan Lodus Abikohtumees

                  Karraskij Koggokonna Kohhus Jusal sel 20 Augustil 1876.

                                   Mann olliwa     Eenistja, Jaan Tullus.

                                        "         "          Mannistja, Jaan Leppason.

                                       "       "                   do Abbi, Jaan Lodus.

Tulli ette Perremees Johan Kuhhi, ja kaibas, et Soldat Johan Waldson om Öse olnu temma Küüni kõrwal ja tõmbanu Piipo, sis ütli minna Johan Waldson´il mes sinna siin Öese minno Usaija weri mööda kõnnit, ja Piip pallap sinnol Suun, selle pääle wõtnu Johan Waldson, temma rinnost kinni rappotanu, ja löönu teise käega temmale Rindo et eigede tunda olli, ja pallel kohhut tedda selle est, trahwida, et Oesi ümber hulgub ja tohhip päälegi kaklema hakkata. 

Kutsuti ette, Johan Waldson, sai kaibus ette loetus, kes koggoni ärra salgas et temma ei olle olnu, ja ei tijage kos Johan Kuhhi maja om.  

Otsus     Kohhus mõistis sedda kaibust tühjas sest et Johan Kuhhi es woi tunnistajat ülles anda.  Ent sisky leppisiwa essi henda wahhel ärra nink lätsiwa rahhun wälja. 

                                                                       (Allkirri)

                  Karraskij Koggokonna Kohhus Jusal sel 20 Augustil 1876.

                                   Mann olliwa     Eenistja, Jaan Tullus.

                                        "         "          Mannistja, Jaan Leppason.

                                       "       "                   do Abbi, Jaan Lodus.

Tulli ette Perremees Johan Kuhhi, ja kaibas, et Soldat Johan Waldson om Öse olnu temma Küüni kõrwal ja tõmbanu Piipo, sis ütli minna Johan Waldson´il mes sinna siin Öese minno Usaija weri mööda kõnnit, ja Piip pallap sinnol Suun, selle pääle wõtnu Johan Waldson, temma rinnost kinni rappotanu, ja löönu teise käega temmale Rindo et eigede tunda olli, ja pallel kohhut tedda selle est, trahwida, et Oesi ümber hulgub ja tohhip päälegi kaklema hakkata. 

Kutsuti ette, Johan Waldson, sai kaibus ette loetus, kes koggoni ärra salgas et temma ei olle olnu, ja ei tijage kos Johan Kuhhi maja om.  

Otsus     Kohhus mõistis sedda kaibust tühjas sest et Johan Kuhhi es woi tunnistajat ülles anda.  Ent sisky leppisiwa essi henda wahhel ärra nink lätsiwa rahhun wälja. 

                                                                       (Allkirri)