Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N: II 3 mõisa maakoha Jakob Baumann kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1910 kelle eest Jakob Baumann mõisale 3 (kolm) jala päewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on 23 Aprillist kunni 10. Nowembrini üle summa 88 (kaheksakümmend kaheksa) päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3. wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Baumann terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heinamaad.
§ 3. Jakob Baumann peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N:II 3. talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Baumann peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Baumann saab aastas 1½ rub. puu raha ja 6. sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Baumann ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jakob Baumann rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 30 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. Nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5 wakamaad rukkid ehk nisud, 5 wakamaad odrad ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab N: II 3 talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobune. Kui majanik ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Baumann wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus:
Elumaja: Poolemehega ühes.
Laut õlestikuga.
Ait:
Rendiwõtja Rendiandja
Jakob Baumann ei oska kirja tema palwe peale kirjutas alla
Annuk Martin.
Kadrina mõisa walitsus Ekmund Sass.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N: II 3 mõisa maakoha Jakob Baumann kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1910 kelle eest Jakob Baumann mõisale 3 (kolm) jala päewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on 23 Aprillist kunni 10. Nowembrini üle summa 88 (kaheksakümmend kaheksa) päewa.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3. wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Baumann terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heinamaad.
§ 3. Jakob Baumann peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N:II 3. talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Baumann peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Baumann saab aastas 1½ rub. puu raha ja 6. sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Baumann ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Jakob Baumann rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 30 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. Nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5 wakamaad rukkid ehk nisud, 5 wakamaad odrad ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab N: II 3 talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobune. Kui majanik ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Baumann wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Hoonete seisus:
Elumaja: Poolemehega ühes.
Laut õlestikuga.
Ait:
Rendiwõtja Rendiandja
Jakob Baumann ei oska kirja tema palwe peale kirjutas alla
Annuk Martin.
Kadrina mõisa walitsus Ekmund Sass.
