Kusta Org kaibas kohto een, et tema om nännu, et Peeter Moistuse hobene om toona ütskõrd ja nüüd jälle ütskõrd wastse ristikhaina pääl olnu. Joh. Seebachil om 2 elajat ristikhainan olnu, niisama ka 2 tsikka, tõine kõrd ristikhaina pääl ja tõine kõrd röä pääl olnu, mida tema sõsar Mai ja temä esä ja emä ka omma nännü. Aado Aadamsonil olnu ka ütskõrd hobene ristikhaina pääl, mida Johan Teri ollew nännü.
Johan Seebach ütlep, et tema ei ollew kunagi nännü ommi eläjid ristik-haina pääl ollew, ei teedwat ka mitte kunas see olnu selle perast kutse kohus tema naise, kes sis wastutas, et temä elaja omma kül too-kõrd kapsta aijan olnu aga mitte ristikhainan, ütlep et Kusta Org ilma asjata kiusu ajawat.
Mai Org tunnistap, et tema toda ei ole nännü kui elaja eistik-hainan olnu, toda kül nännü, et elaja olnu Kapsta aijan.
Aado Aadamson wastutas K. Org kaibduse pääle, et tema hobene ei ollew kunagi ristikhaina pääl olnu, aga
Johan Teri tunnistap, et Aado Aadamsoni hobene om ristikhainan olnu.
Peeter Moistus ütlep K.Org kaibduse pääle, et tema hobene om kül ütskõrd päitse pääst ärä tõmmanu ja wallale päsnu, aga ei ollew mitte ristikhaina pääl olnu, waid rehe man söönu.
Otsus:
Et tunnistaja läbi om tõttes saanu, et Aado Aadamsoni hobene om ristikhainan olnu, sis peap A. Aadamson 1 Rbl. trahwi masma. Aga et keegi ei wõi tõttes tetta, et Seebach elaja, niisama ka P. Moistuse hobene ristikhainan om olnu, sis ei massa nema midagi trahwi, waid aga K. Org peap 1 Rbl trahwi masma , selle et tema ilm-asjata om kaibdust tõstnu mida tema oma ülesantu tunnistaja tõisiti tunnistap, kui tema kaibap.
Tõise kohtun käüja olliwa selle otsusega rahu, K. Org aga mitte, waid lubas edesi kaiwata.
Pääkohtum G. Weitz XXX
Kohtom. G. Kolk XXX
Abikohtom. G. Asi XXX
Kusta Org kaibas kohto een, et tema om nännu, et Peeter Moistuse hobene om toona ütskõrd ja nüüd jälle ütskõrd wastse ristikhaina pääl olnu. Joh. Seebachil om 2 elajat ristikhainan olnu, niisama ka 2 tsikka, tõine kõrd ristikhaina pääl ja tõine kõrd röä pääl olnu, mida tema sõsar Mai ja temä esä ja emä ka omma nännü. Aado Aadamsonil olnu ka ütskõrd hobene ristikhaina pääl, mida Johan Teri ollew nännü.
Johan Seebach ütlep, et tema ei ollew kunagi nännü ommi eläjid ristik-haina pääl ollew, ei teedwat ka mitte kunas see olnu selle perast kutse kohus tema naise, kes sis wastutas, et temä elaja omma kül too-kõrd kapsta aijan olnu aga mitte ristikhainan, ütlep et Kusta Org ilma asjata kiusu ajawat.
Mai Org tunnistap, et tema toda ei ole nännü kui elaja eistik-hainan olnu, toda kül nännü, et elaja olnu Kapsta aijan.
Aado Aadamson wastutas K. Org kaibduse pääle, et tema hobene ei ollew kunagi ristikhaina pääl olnu, aga
Johan Teri tunnistap, et Aado Aadamsoni hobene om ristikhainan olnu.
Peeter Moistus ütlep K.Org kaibduse pääle, et tema hobene om kül ütskõrd päitse pääst ärä tõmmanu ja wallale päsnu, aga ei ollew mitte ristikhaina pääl olnu, waid rehe man söönu.
Otsus:
Et tunnistaja läbi om tõttes saanu, et Aado Aadamsoni hobene om ristikhainan olnu, sis peap A. Aadamson 1 Rbl. trahwi masma. Aga et keegi ei wõi tõttes tetta, et Seebach elaja, niisama ka P. Moistuse hobene ristikhainan om olnu, sis ei massa nema midagi trahwi, waid aga K. Org peap 1 Rbl trahwi masma , selle et tema ilm-asjata om kaibdust tõstnu mida tema oma ülesantu tunnistaja tõisiti tunnistap, kui tema kaibap.
Tõise kohtun käüja olliwa selle otsusega rahu, K. Org aga mitte, waid lubas edesi kaiwata.
Pääkohtum G. Weitz XXX
Kohtom. G. Kolk XXX
Abikohtom. G. Asi XXX
