PROTOKOLL

Krootuse: Hurmi valla kohtuistungite protokollid (1873-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.6
Kaader
83
84
Daatum21.12.1877
Protokolli number48
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
G. Kolk Kohtumees
A. Org Kohtumees
G. Asi Abikohtumees

Jaan Hindoala tuli kohto ette ja kaibas et Johan Tagel kats õdagut ilda puije perra tulnu, kona tema kõwaste äräkeelnu, et keaki ei tohi õdago ilda puid mõtsast wälja wia. Johan Tagel wastutanu temale mul ei ole sino luba tarwis. Tõisel õdangul tulnu jälle Joh. Tagel õige ilda puukoormaga, mida ta tahtnu warastada. Kui tema sis Joh. Takla keelma lännü, et neid warastedu puid ei tohi mõtsast wälja wiia, kuna seesama teda sis nakkanu sõimama ja üttelnu: Mina esi ole siin herr mõtsan ja ei tunne mitte sinno, kes sina olet ja tahtnu sellepääle hobesega ajama nakkata, sis ei ollew tema muud midagi wõinu tetta, kui löönu kirwega kabla katski, nii et puu päält maha sadanu, sis wõtnu hobese suu weerest kinni ja tahtnu seda puu külgi köüta, et mitte Tagel ärä ei saa minna; sellepääle karanu Tagel koorma päält maha ja löönu temale rusikaga suuhte. Selle nakkanu tema Jüri Wigat appi kutsma, kes ka sis perast sinnä tulnu.

Johan Tagel wastutas selle kaibduse pääle, et Jaan Hindoala ollew temale tee pääl  wasto tulnu, löönu kirwega tema koorma kabla katski ja tahtnu tema hobest wallale pästa ja teepäält kõrwale lumme käända, kuna tema sis Hindoalale ollew üttelnu, kui sa tahat sis wõit minoga kõnelda, aga mitte mino hobest wallale  pästa, ega tema külgi puttu. Tema ei ollew mitte Hindoalale löönu waid Hindoala löönu temale kirwega. Tagel ütlep ka, et temal luba ollew Mustjärwe mõtsast puid rakko ja see kuus, mis tema seekõrd ollew ragonu ja mis temal koorman olnu, ollew joba kewade maha raoto olnu.

Jüri Wiga tunnistap, et temü kül häält om kuulnu, kui Hindoala teda katskõrd appi om tänitanu, aga löömist ei ollew tema mitte nännü. Kui ta mano oli saanu, sis üttelnu Hindoala Taglale: " Milles sa mulle leit!" Niisama üttlenu ka Tagel Hindoalale. seda ollew tema ütsinda nännü, kui Hindoala tahtnu hobest eest ära wõtta, aga Tagel ei ollew mitte lasknu, waid sõimanu tõine tõist.

Mõtsawaht Joh. Käis ütlep, et Joh. Taglal ei ollew mitte luba Mustjärwe mõtsast puid tuwwa, ei ka mitte enne kodo wiia, kui tema om üle kaenu, aga Tagel ollew 2 koormat puid ilma lubada kodo wiinu ja see kuus mis Tagel ollew ragonu ollew üts palgi puu olnu, mida tema Tillemõisa rentnikule rohe puus ollew lubanu.

Joh. Tagel wastutap mõtsawahi kaibduse pääle, et see ei ollew kellegi palgi puu olnu, waid üts peenikene ja kõwwer puu ja lubap mõtsa wahile seda puud ja kando näüdata ja ütlep, et tema neid puid ei ole mitte tahtnu kodu wiia, waid aga mõtsa unikude panna.

Otsus:  Kohto otsus jääp tõises kohtopäiwas, seni kui puu saawa üle kaeto.

Kohtomees A. Org XXX

do . G. Kolk XXX

Abi do: G. Asi XXX

Kirjotaja Luik[allkiri]

Jaan Hindoala tuli kohto ette ja kaibas et Johan Tagel kats õdagut ilda puije perra tulnu, kona tema kõwaste äräkeelnu, et keaki ei tohi õdago ilda puid mõtsast wälja wia. Johan Tagel wastutanu temale mul ei ole sino luba tarwis. Tõisel õdangul tulnu jälle Joh. Tagel õige ilda puukoormaga, mida ta tahtnu warastada. Kui tema sis Joh. Takla keelma lännü, et neid warastedu puid ei tohi mõtsast wälja wiia, kuna seesama teda sis nakkanu sõimama ja üttelnu: Mina esi ole siin herr mõtsan ja ei tunne mitte sinno, kes sina olet ja tahtnu sellepääle hobesega ajama nakkata, sis ei ollew tema muud midagi wõinu tetta, kui löönu kirwega kabla katski, nii et puu päält maha sadanu, sis wõtnu hobese suu weerest kinni ja tahtnu seda puu külgi köüta, et mitte Tagel ärä ei saa minna; sellepääle karanu Tagel koorma päält maha ja löönu temale rusikaga suuhte. Selle nakkanu tema Jüri Wigat appi kutsma, kes ka sis perast sinnä tulnu.

Johan Tagel wastutas selle kaibduse pääle, et Jaan Hindoala ollew temale tee pääl  wasto tulnu, löönu kirwega tema koorma kabla katski ja tahtnu tema hobest wallale pästa ja teepäält kõrwale lumme käända, kuna tema sis Hindoalale ollew üttelnu, kui sa tahat sis wõit minoga kõnelda, aga mitte mino hobest wallale  pästa, ega tema külgi puttu. Tema ei ollew mitte Hindoalale löönu waid Hindoala löönu temale kirwega. Tagel ütlep ka, et temal luba ollew Mustjärwe mõtsast puid rakko ja see kuus, mis tema seekõrd ollew ragonu ja mis temal koorman olnu, ollew joba kewade maha raoto olnu.

Jüri Wiga tunnistap, et temü kül häält om kuulnu, kui Hindoala teda katskõrd appi om tänitanu, aga löömist ei ollew tema mitte nännü. Kui ta mano oli saanu, sis üttelnu Hindoala Taglale: " Milles sa mulle leit!" Niisama üttlenu ka Tagel Hindoalale. seda ollew tema ütsinda nännü, kui Hindoala tahtnu hobest eest ära wõtta, aga Tagel ei ollew mitte lasknu, waid sõimanu tõine tõist.

Mõtsawaht Joh. Käis ütlep, et Joh. Taglal ei ollew mitte luba Mustjärwe mõtsast puid tuwwa, ei ka mitte enne kodo wiia, kui tema om üle kaenu, aga Tagel ollew 2 koormat puid ilma lubada kodo wiinu ja see kuus mis Tagel ollew ragonu ollew üts palgi puu olnu, mida tema Tillemõisa rentnikule rohe puus ollew lubanu.

Joh. Tagel wastutap mõtsawahi kaibduse pääle, et see ei ollew kellegi palgi puu olnu, waid üts peenikene ja kõwwer puu ja lubap mõtsa wahile seda puud ja kando näüdata ja ütlep, et tema neid puid ei ole mitte tahtnu kodu wiia, waid aga mõtsa unikude panna.

Otsus:  Kohto otsus jääp tõises kohtopäiwas, seni kui puu saawa üle kaeto.

Kohtomees A. Org XXX

do . G. Kolk XXX

Abi do: G. Asi XXX

Kirjotaja Luik[allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS