PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
209
210
Daatum26.02.1904
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisa maa meeste kontraht.

§ 1. Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N. V 10. mõisa maakoha Karel Ploom kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1910 kelle eest Karel Ploom mõisale 3 (kolm) jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb see on 23 Aprillist kunni 10. Nowembrini üle summa 88 ( kaheksakümmend kaheksa päewa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3. wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Karel Ploom terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heinamaad.

§ 3. Karel Ploom peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N. V 10 talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Karel Ploom peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Karel Ploom saab aastas 1½  rub. puu raha ja 6 sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Karel Ploom ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis jäetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Karel Ploom rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 30 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. Nowembrini-talwe päewad 10. Nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5. wakamaad rukki ehk nisud, 5 wakamaad odrad ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti  aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab N: V 10 talun aasta üle pidama kõige wähemb  2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksid juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada. Koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab,siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Karel Ploom wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

                       Hoonete seisus:

      Elumaja: Poolemehega

      Laut õlestikuga:

      Ait:  

      Rendi wõtja                               Rendi andja

      Kaarel Ploom

      Kadrina mõisa walitsus       C Nemwalz. 

Märkus: 1906 ehk 1905. on tükka teha:  4 wakam. iga wilja ja 8 wakam. heinamad .

Mõisa maa meeste kontraht.

§ 1. Kadrina mõisa walitsus annab Kadrina N. V 10. mõisa maakoha Karel Ploom kätte, Jüripäewast 1904 kunni Jüripäewani 1910 kelle eest Karel Ploom mõisale 3 (kolm) jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb see on 23 Aprillist kunni 10. Nowembrini üle summa 88 ( kaheksakümmend kaheksa päewa.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3. wakkaalla suur ja 6 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Karel Ploom terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Saab juure üks wakamaa heinamaad.

§ 3. Karel Ploom peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest N. V 10 talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattuste tarwis lähewad.

§ 4. Karel Ploom peab kõige Kadrina mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Karel Ploom saab aastas 1½  rub. puu raha ja 6 sülda walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Karel Ploom ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis jäetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewad eest 50 kop. Need päewad, mis Karel Ploom rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 30 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. Nowembrini-talwe päewad 10. Nowembrist kuni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas ilma maksuta 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 5. wakamaad rukki ehk nisud, 5 wakamaad odrad ja 5 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti  aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab N: V 10 talun aasta üle pidama kõige wähemb  2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksid juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada. Koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab,siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Karel Ploom wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

                       Hoonete seisus:

      Elumaja: Poolemehega

      Laut õlestikuga:

      Ait:  

      Rendi wõtja                               Rendi andja

      Kaarel Ploom

      Kadrina mõisa walitsus       C Nemwalz. 

Märkus: 1906 ehk 1905. on tükka teha:  4 wakam. iga wilja ja 8 wakam. heinamad .


TAGASI KUVA MÄRGENDUS