Hurmimõisa walitseja Hörman tulli kohtu ette ja kaibas, et 6. Augustil s.a. om Põlgastest Kusta Sõrmus ja kats tõist poissi Hurmi mõisa uibo aida wargile tulnu, keda temä esi uibo aijast ollew kinni wõtnu, aga et temä neid mitte ei ole tundnu kost na peri om, sis om Kusta Sõrmus hendä selle wiisiga wallale petnu, et ta hendä üttelnu Perälaanest ja nee tõise kats uiboaija warast, kes temäga ütten olnu, üttelnu ütte Kopski Reino poja ja tõise Tamm Jaani sulase ollew, mispääle temä /Hörman/ sis Kusta Sõrmust wallale lasknu, ütte musta särgi, mis temäl säljän olnu, kübära ja wäikese kaalkotti pandis wõtnu seni kui neid kohto ette tallitap.
Selle et Sõrmus hendä nii wallale om petnu ja süüdü tõiste waga inemiste pääle om tunnistanu, nõuab mõisawalitseja ega warga käest 5 Rbl. trahwi uiboaija warguse eest ja selle petmise eest pallep kogokonna kohut neid trahwi. Selle tunnistaja ollew: Ello Kiwi ja Liisi Lepwalts.
Kusta Sõrmus kutsuti kohto ette ja kui temäle kaibdus ette loeti, sis wastutas temä selle pääle : Et temä ei ollew uibo aijan käünu, ei ollew ka temä särk hopmanni käen, waid oman kotton. Tema om sel ööl kottun olnu, selle et sis om wäega wihma sadanu ja ilma rõiwata es oles temä mitte kodo saanu. Et see öö, kui Hurmi uibo aijan käüdu, wihmane om olnu teedwat temä sellet, et temäl Warbus mehe ollew kõnelnu ja Jaan Saddo ollew ka kõnelnu.
Ello Kiwwi ja Liisi Lepwalts kaijewa mõlemba seda poissi /Kusta Sõrmus/ ja es ütle mitte tunnistada wõiwat kas om see pois, keda walitseja uibo aijast kinni wõtnu, ehk ei ole.
Jakob Koppel tunnistap, et temä ei wõiwat mitte üttelda kas see pandistedu särk om temä poisi jago ehk ei ole. Temä poisil Kusta Sõrmusel olnu kül must särk, aga ollew nüüd ka niisama sugune.
Jaan Saddo tunnistas, et temä ei ollew mitte üttelnu, et Poolpäiwa ööse om Hurmi mõisa uibo aijan käüdu. Ütskõrd ollew temä kül Lauril üttelnu, et ööse paljo wihma om sadanu, aga mil ööl see om olnu, ei mäletawat temä mitte.
Saamuel Herne kutsuti ette ja küsiti ka temä käest, mis temä sellest uiboaija wargusest teedwat, mispääle temä wastutas, et temä ei ollew esi Hurmi uibo aijan käünü ja ei teedwat ka mitte kas Kusta Sõrmus sääl om käünu.
Otsus: Et tunnistajide läbi midägi selgust ei ole saanu, sis jääb see asi ülekullemise ala tõises kohtopäiwas.
G. Weitz XXX
A.Org XXX
G. Kolk XXX
Hurmimõisa walitseja Hörman tulli kohtu ette ja kaibas, et 6. Augustil s.a. om Põlgastest Kusta Sõrmus ja kats tõist poissi Hurmi mõisa uibo aida wargile tulnu, keda temä esi uibo aijast ollew kinni wõtnu, aga et temä neid mitte ei ole tundnu kost na peri om, sis om Kusta Sõrmus hendä selle wiisiga wallale petnu, et ta hendä üttelnu Perälaanest ja nee tõise kats uiboaija warast, kes temäga ütten olnu, üttelnu ütte Kopski Reino poja ja tõise Tamm Jaani sulase ollew, mispääle temä /Hörman/ sis Kusta Sõrmust wallale lasknu, ütte musta särgi, mis temäl säljän olnu, kübära ja wäikese kaalkotti pandis wõtnu seni kui neid kohto ette tallitap.
Selle et Sõrmus hendä nii wallale om petnu ja süüdü tõiste waga inemiste pääle om tunnistanu, nõuab mõisawalitseja ega warga käest 5 Rbl. trahwi uiboaija warguse eest ja selle petmise eest pallep kogokonna kohut neid trahwi. Selle tunnistaja ollew: Ello Kiwi ja Liisi Lepwalts.
Kusta Sõrmus kutsuti kohto ette ja kui temäle kaibdus ette loeti, sis wastutas temä selle pääle : Et temä ei ollew uibo aijan käünu, ei ollew ka temä särk hopmanni käen, waid oman kotton. Tema om sel ööl kottun olnu, selle et sis om wäega wihma sadanu ja ilma rõiwata es oles temä mitte kodo saanu. Et see öö, kui Hurmi uibo aijan käüdu, wihmane om olnu teedwat temä sellet, et temäl Warbus mehe ollew kõnelnu ja Jaan Saddo ollew ka kõnelnu.
Ello Kiwwi ja Liisi Lepwalts kaijewa mõlemba seda poissi /Kusta Sõrmus/ ja es ütle mitte tunnistada wõiwat kas om see pois, keda walitseja uibo aijast kinni wõtnu, ehk ei ole.
Jakob Koppel tunnistap, et temä ei wõiwat mitte üttelda kas see pandistedu särk om temä poisi jago ehk ei ole. Temä poisil Kusta Sõrmusel olnu kül must särk, aga ollew nüüd ka niisama sugune.
Jaan Saddo tunnistas, et temä ei ollew mitte üttelnu, et Poolpäiwa ööse om Hurmi mõisa uibo aijan käüdu. Ütskõrd ollew temä kül Lauril üttelnu, et ööse paljo wihma om sadanu, aga mil ööl see om olnu, ei mäletawat temä mitte.
Saamuel Herne kutsuti ette ja küsiti ka temä käest, mis temä sellest uiboaija wargusest teedwat, mispääle temä wastutas, et temä ei ollew esi Hurmi uibo aijan käünü ja ei teedwat ka mitte kas Kusta Sõrmus sääl om käünu.
Otsus: Et tunnistajide läbi midägi selgust ei ole saanu, sis jääb see asi ülekullemise ala tõises kohtopäiwas.
G. Weitz XXX
A.Org XXX
G. Kolk XXX
