Hurmimõisa walitseja Hörmann tulli kohto ette ja kaibas, et temä ollew kuulda saanu, et Jaan Koppel Põlgastest ollew luujahu külwnu ja ollew üttelnu, et temä selle luujahu ilma hinnata om saanu, selleperäst wõiwat temä külwä. Walitseja arwab et nee luujahu Hurmi mõisast omma warastedu, selleperäst küsinu temä Hurmi kubia Jaan Kirst käest:" Kost Jaan Koppel nee luujahu om saanu?" Mispääle kubias wastutanu, et Koppel om nee luujahu löüdnu Hurmimõisa nurme wahelt tee päält, kui ta Warbusmõisa linnu perrä lännu, aga et mõisawalitseja sedä mitte usku ei ole wõinu, sis saatnu temä Kaarli Aadel sedä asja salaja perrä kullema, kost Koppel nee luujahu om saanu, mispääle K. Aadeli weli Jüri Aadel üttelnu, et temä ollew kuulda saanu, et neil wana luujahu om olnu. Sellega ei ollew aga walitseja weel mitte rahul wõinu olla, waid wõtnu 12. Nowembril Põlgaste pääkohtomehe ja Põlgaste mõtsa saksa ütten ja lännu esi üle kullema, kuna sis Hindrik Koppel üttelnu, et temäl wana luujahu om olnu 2 puuta ja mitte rohkemb. Perän üttelnu kül, et temä nee luujahu löüdnu ja Püsniko Jaan Saddo ollew neid luujahu järwe weeren nännu, kui na lina koormaga tagasi tulnu.
Kubijas Jaan Kirst kutsuti kohto ette ja kui temäle kaibdus ette loeti, sis wastutas temä, et nemä om selle luujahu kotti löüdnu Sõreste tee päält Waigo weski ja Puskaro kõrtsi wahelt. Neid olnu kolm meest, temä, Jakob Linnas ja Hindrik Koppel kui na Warbus maale linnu perrä sõitnu ja selle luujahu kotti suure teepäält löüdnu. Muud ei teedwad temä midägi.
Jüri Aadel ütles, et temä ollew kuulnu kui Hindrik Koppeli sulane temä poisile üttelnu, et Hindrik Koppel ollew wanna luujahu külwnu.
Hindrik Koppel üttles, et nee luujahu om löütu, neid om arwata ligi wakka osa olnu. Löüdmine olnu nii: " Nemä sõitnu hommongu warra Warbus maale linnoperra, pois Jakob Linnas sõitnu kõige een, temä sõitnu keskel ja Jaan Kirst sõitnu kõige takkan, kui na Waigo weski ja Puskaro kõrdsi wahel olnu, sõitnu J. Linnas mööda ja ei ole mitte sedä kotti nännu, kuna temä sis takkast hõiganu ja käsknu sedä kotti üleswõtta, peräst sõitnu esi kotti kotsile ja kui J. Kirst ka järgi tulnu wõtnu selle kotti kattekeste maast ja heitnu temä wankrete, kost sis Puskaro kõrtsi man Jaani wankrete pandnu, selle et temä oma wankren muu tros olnu. Jaan Saddo ollew sedä kotti Kalmatjärwe weeren nännu.
Jakop Linnas tunnistas, et nee luujahu om löütu Waigo ja Puskaro wahelt suure tee päält, ja et nemä kolmekeste om sõitnu sedä teed, temä, Hindrik Koppel ja Jaan Kirst. Ei teedwat kui paljo neid luujahu om olnu, kas wak ehk rohkemb, Puskaron pantu luujahu kot Jaani rattile peremehe rattilt.
Otsus: Et täämbä mitte kõiki tunnistajid es ole tulnu, sis jääs see asi poolele tõises kohtopäiwas, kuna sis tõise tunnistaja ka üle saawa kulleldu ja kohto otsus kuulutedu.
G. Weitz XXX
A. Org XXX
Kirjotaja Luik
Hurmimõisa walitseja Hörmann tulli kohto ette ja kaibas, et temä ollew kuulda saanu, et Jaan Koppel Põlgastest ollew luujahu külwnu ja ollew üttelnu, et temä selle luujahu ilma hinnata om saanu, selleperäst wõiwat temä külwä. Walitseja arwab et nee luujahu Hurmi mõisast omma warastedu, selleperäst küsinu temä Hurmi kubia Jaan Kirst käest:" Kost Jaan Koppel nee luujahu om saanu?" Mispääle kubias wastutanu, et Koppel om nee luujahu löüdnu Hurmimõisa nurme wahelt tee päält, kui ta Warbusmõisa linnu perrä lännu, aga et mõisawalitseja sedä mitte usku ei ole wõinu, sis saatnu temä Kaarli Aadel sedä asja salaja perrä kullema, kost Koppel nee luujahu om saanu, mispääle K. Aadeli weli Jüri Aadel üttelnu, et temä ollew kuulda saanu, et neil wana luujahu om olnu. Sellega ei ollew aga walitseja weel mitte rahul wõinu olla, waid wõtnu 12. Nowembril Põlgaste pääkohtomehe ja Põlgaste mõtsa saksa ütten ja lännu esi üle kullema, kuna sis Hindrik Koppel üttelnu, et temäl wana luujahu om olnu 2 puuta ja mitte rohkemb. Perän üttelnu kül, et temä nee luujahu löüdnu ja Püsniko Jaan Saddo ollew neid luujahu järwe weeren nännu, kui na lina koormaga tagasi tulnu.
Kubijas Jaan Kirst kutsuti kohto ette ja kui temäle kaibdus ette loeti, sis wastutas temä, et nemä om selle luujahu kotti löüdnu Sõreste tee päält Waigo weski ja Puskaro kõrtsi wahelt. Neid olnu kolm meest, temä, Jakob Linnas ja Hindrik Koppel kui na Warbus maale linnu perrä sõitnu ja selle luujahu kotti suure teepäält löüdnu. Muud ei teedwad temä midägi.
Jüri Aadel ütles, et temä ollew kuulnu kui Hindrik Koppeli sulane temä poisile üttelnu, et Hindrik Koppel ollew wanna luujahu külwnu.
Hindrik Koppel üttles, et nee luujahu om löütu, neid om arwata ligi wakka osa olnu. Löüdmine olnu nii: " Nemä sõitnu hommongu warra Warbus maale linnoperra, pois Jakob Linnas sõitnu kõige een, temä sõitnu keskel ja Jaan Kirst sõitnu kõige takkan, kui na Waigo weski ja Puskaro kõrdsi wahel olnu, sõitnu J. Linnas mööda ja ei ole mitte sedä kotti nännu, kuna temä sis takkast hõiganu ja käsknu sedä kotti üleswõtta, peräst sõitnu esi kotti kotsile ja kui J. Kirst ka järgi tulnu wõtnu selle kotti kattekeste maast ja heitnu temä wankrete, kost sis Puskaro kõrtsi man Jaani wankrete pandnu, selle et temä oma wankren muu tros olnu. Jaan Saddo ollew sedä kotti Kalmatjärwe weeren nännu.
Jakop Linnas tunnistas, et nee luujahu om löütu Waigo ja Puskaro wahelt suure tee päält, ja et nemä kolmekeste om sõitnu sedä teed, temä, Hindrik Koppel ja Jaan Kirst. Ei teedwat kui paljo neid luujahu om olnu, kas wak ehk rohkemb, Puskaron pantu luujahu kot Jaani rattile peremehe rattilt.
Otsus: Et täämbä mitte kõiki tunnistajid es ole tulnu, sis jääs see asi poolele tõises kohtopäiwas, kuna sis tõise tunnistaja ka üle saawa kulleldu ja kohto otsus kuulutedu.
G. Weitz XXX
A. Org XXX
Kirjotaja Luik
