Hurmi mõisa walitseja tulli kohtu ette ja kaibas, et kui Hurmi mõisa wilja om üle möödetu ja löütu, et 17 wakka keswi ja ... wakka rükki om puudus olnu ja ligi 2 wakka osa linaseemnid om üle olnu sellest Rechnungist, mis sisse wõtmise raamato näütawa.
Kubijas Jaan Kirst kutsuti kohto ette ja kui kaibdus ette loeti, sis wastutas tema, et ta ei teedwat mitte, kost ee puudus om tulnu, selle et temä esi ei mõistwat ütte sänna kirjotada, ei ka kirjotust lugeda.
Joh. Käsik, kes kõik wilja sisse wõtmise üles om kirjotanu, kutsuti ette, kes ütles, et temä kõik täwweste om kirjotanu, mis kubijas temal om käsknu kirjotada.
Rihepap Karl Tühüs tunnistas, et temä ei ole üleskirjotanu ja ei teedwat mitte kuipaljo wakko perra om wälja tulnu. Seda ütles aga selgeste teedwat, et kõige suuremb saak riheläwwest om olnu 22 wakka ja kõige wähemb saak 14 wakka, muido om iks selle wahel olnu. Rihe man wasto wõtmisega ollew kubijas kül weidikese korgembaste wakka trüknu, kui muido säädus trüki om. Wähämba wakkaga ollew kubijas suuremba jao wilja rihe man wasto wõtnu, niisama ollew temä ka wähämba wakkaga moonamihile wälja andnu. Ei mäletawat mitte, mitto riiht keswi om pestu.
Mihkli Mõts tunnistas niisama kui rihepap, et kubijas weidikese korgembaste om trüknu kui aidan ümbre mõõtmise aigo om trügitu. Sedä temä mäletawat et üts riih paljalt 13 wakka keswi wälja ollew andnu. Sedä ei mäletawat temä mitte, mitto keswä riiht om pestu, aga sedä teedwat temä kül, et kubijas egakõrd wähämba wakkaga wälja andnu, kui sisse wõtnu.
Kui kubijas J. Kirst weel ette kutsuti ja tunnistajate kõne ette loeti, sis üttel temä, et mõisa pääl ollew 4 wakka ja temä ei teedwat missugune see õiguse wak om. Sestsaani kui walitseja käsknu suuremba wakkaga anda andnu tema ka moonamihile suuremba wakkaga. Linaseemnid ollew küll weidikese rohkemb sisse wõetu kui see arw om ülesantu ja sedä ollew temä selleperast rohkemb sisse wõtnu, et na purutse omma olnu, kost puhastamise aigo paljo purru wälja oles lännu ja sis oles ka muido linaseemnid puudus tulnu.
Otsus: Kohtomõistmine ja otsuseandmine kohto poolt jääp tõises kohtopäiwas, kui kõik raamato ka kohto ette saawa toodu.
G. Weitz XXX
A. Org XXX
G. Asi XXX
Hurmi mõisa walitseja tulli kohtu ette ja kaibas, et kui Hurmi mõisa wilja om üle möödetu ja löütu, et 17 wakka keswi ja ... wakka rükki om puudus olnu ja ligi 2 wakka osa linaseemnid om üle olnu sellest Rechnungist, mis sisse wõtmise raamato näütawa.
Kubijas Jaan Kirst kutsuti kohto ette ja kui kaibdus ette loeti, sis wastutas tema, et ta ei teedwat mitte, kost ee puudus om tulnu, selle et temä esi ei mõistwat ütte sänna kirjotada, ei ka kirjotust lugeda.
Joh. Käsik, kes kõik wilja sisse wõtmise üles om kirjotanu, kutsuti ette, kes ütles, et temä kõik täwweste om kirjotanu, mis kubijas temal om käsknu kirjotada.
Rihepap Karl Tühüs tunnistas, et temä ei ole üleskirjotanu ja ei teedwat mitte kuipaljo wakko perra om wälja tulnu. Seda ütles aga selgeste teedwat, et kõige suuremb saak riheläwwest om olnu 22 wakka ja kõige wähemb saak 14 wakka, muido om iks selle wahel olnu. Rihe man wasto wõtmisega ollew kubijas kül weidikese korgembaste wakka trüknu, kui muido säädus trüki om. Wähämba wakkaga ollew kubijas suuremba jao wilja rihe man wasto wõtnu, niisama ollew temä ka wähämba wakkaga moonamihile wälja andnu. Ei mäletawat mitte, mitto riiht keswi om pestu.
Mihkli Mõts tunnistas niisama kui rihepap, et kubijas weidikese korgembaste om trüknu kui aidan ümbre mõõtmise aigo om trügitu. Sedä temä mäletawat et üts riih paljalt 13 wakka keswi wälja ollew andnu. Sedä ei mäletawat temä mitte, mitto keswä riiht om pestu, aga sedä teedwat temä kül, et kubijas egakõrd wähämba wakkaga wälja andnu, kui sisse wõtnu.
Kui kubijas J. Kirst weel ette kutsuti ja tunnistajate kõne ette loeti, sis üttel temä, et mõisa pääl ollew 4 wakka ja temä ei teedwat missugune see õiguse wak om. Sestsaani kui walitseja käsknu suuremba wakkaga anda andnu tema ka moonamihile suuremba wakkaga. Linaseemnid ollew küll weidikese rohkemb sisse wõetu kui see arw om ülesantu ja sedä ollew temä selleperast rohkemb sisse wõtnu, et na purutse omma olnu, kost puhastamise aigo paljo purru wälja oles lännu ja sis oles ka muido linaseemnid puudus tulnu.
Otsus: Kohtomõistmine ja otsuseandmine kohto poolt jääp tõises kohtopäiwas, kui kõik raamato ka kohto ette saawa toodu.
G. Weitz XXX
A. Org XXX
G. Asi XXX
