Teiseks kaebas mõisa walitseja, et Kärpse koha pidaja Willem Kruusman, on mõisaga oma teo päewad juba minewa aastast saadik wõlgu jätnud ja koha pidamisega holetu olnud, oma minewa aastase heina on ta ära müünud ja heinamaa muist teiste kätte annud ära teha ja ei ole ise see läbi mitte lomi pidand; ega põldusi rammutanud, mis läbi ta kohale palju kahju on teinud. Ja mõisaga pidi ta kolm suurt pütti ohri wõlgnema mis ta minewa kewade on seemneks wõtnud ja mitte weel ei ole ära maksnud.

Selle peale astus Willem Kruusman ette ja ei salganud kohtu ees mitte, waid ütles seda kõik nenda tõssi olewad, kui mõisa walitseja on tunnistanud.

Kohtu otsus sai nenda tehtud: et Willem Kruusmann peab keige essite omad wõllad mis tal mõisaga ja wallaga on ära tassuma ja oma põllud mis tühjad on, sõnnikuga täitma; siis lubab mõisa wallitseja teomeestega tema rukki külwi maha teha, ja Willem peab siis mõisale seemne wälja maksma ja teomeeste päewad tööga ära tassuma.

Need kaheksa päewa mis tal minewa aasta juba wõlgu on jäänud, lubab mõisa walitseja et Willem Kruusman neid wõib pärast Pertli päewa ära teha; aga nelli päewa mis tänawo kewade on wõlgu jäänud, peawad enne Pertli päewa tehtud saama.

Willem Kruusman oli selle mõistmisega rahul ja lubas nenda kohtu otsust täites omad wollad tassuda.

Mõisa kässu järel saab kaa Kärbse koht Willem Kruusmanile Jakobi päewast kohtu poolt üles ööldud ja jääb sest aijast kunni kewadeni keige oma kraamiga kohtu keelamise ja üle waatmise alla.