Kohto ette tulli Peeter Tätte (Korgepalust) ja kaibas, et temä ollew Poolpäiwä õdago ( sel 7 Julil) Kastre walda tahtnu sõita ja kui temä Warbusjaama mäe ala saanu, sis tulnu ütsjago mehi, arwata 6 tükki, kes temä hobese pääst suitse ärä wõtnu, temä oma pääst mütsi ja ütte pakki, mis wankren haino sisen olnu, pakki sisen olnu 2 paari pükse ja 1 hame (wäärt 13 1/2 Rbl.) nakkanu teda sõimama juodikas, wõtnu wankrest kinni ja tõuganu kõige wankre ja hobesega sügawasse kraawi. Kui na tedä kraawi olliwa tõuganu, sis tahtnu esi ärä minna, kui ta neid appi pallelnu, sis küsinu nema 1 1/2 Rbl., kui temä sedä oli lubanu, sis olliwa nemä teda wälja awwitanu, kuna temä sis neidega ka kõrtsimano lännu ja neile niipaljo ostnu, kui nemä olliwa joonu. Kui ta oma õigust olli nakkanu kõnelema, sis olliwa ähwardanu nemä teda weel lüwwä tahtnu. Kraawi wiskaja olnu Mihkli Wisnapuu Hurmist ja pottsepa sell Julius Waap Wõrolt.
Mihkli Wisnapuu kutsuti kohto ette, kes selle kaibduse pääle wastutas, et temä ei teedwad muud midagi, kui seda, et nemä tulnu Tille kõrtsist, Peeter Weitz ja Juulius Waap olnu ka ütten, sis ollew nemä nännu et see kaibaja, Korgepalo mees olnu wankre ja hobesega kraawin. Kui nemä tahtnu mööda minna, sis hõiganu seesama neid appi, kuna nemä sis ka appi olliwa lännu. Kui na hobese ja wankre kraawist wälja olliwa tõmmanu, sis küsinu nemä paari pudelid õlut selle waiwa eest, mida seesama ka andnu, kui nema alla kõrtsi mano olliwa lännu. Ümbre tõukamisest, pakki, mütsi ja suitse kadomisest ei teedwad temä midagi, selle et mehe müts ja hobese suitse enne neide sinna minekit joba kadunu olnu. Olnu joba hommikune wäikene walge.
Juulius Waap, ütles niisama kui Mihkli Wisnapuu.
Peeter Weitz ütles, et temä tükki aigo peran Mihklit ja potsepä selli kõrtsist wälja tulnu, selleperast ei teewad temä kraawi tõukamisest midagi, kui hobene joba kraawist wälja olli wõetu sis saanu temä sinna mano ja üttelnu: Kui teie hobese wälja olete awitanu, sis awitage wanker ka, mida neesama sis ka olliwa tennu. Kesk öö aigo kui temä kõrtsi mano lännu, sis olnu see hobene wankrega joba sääl kraawi perwe pääl, kos mees esi pääl maganu. Kui wankrid kraawist wälja tõmmatu sis olnu hommukune wäikene walge.
Peeter Telk (Wõrolt) tunnistas, et temä kül ütten neide tõiste meestega tulnu, jäänu aga lätte weerde jooma, kuna tõise sis selle aja sisen wankri ja hobese kraawist wälja olliwa tõmmanu. Tema ei ollew selleperast sedä lugu mitte selgeste nännu, et pimme olnu ja wihma sadanu.
Alexander Kärner tunnistas, et tema nännu, kui see mees kraawin olnu ja nee kolm meest M. Wisnapuu, J. Waap ja P. Weitz awitanu selle mehe hobese ja wankri kraawist wälja, muud ei teedwad temä midagi selle et ta säält ruttu kodo ärä tulnu.
Kui neid tõist kõrd weel kohto ette kutsuti ja häste neide käest nõueti, ütles Mihkli Wisnapuu, et muid kedagi ei ollew sääl man olnu, kui nemä kolmekeste. Alexander Kärner ja Peeter Telk ei ollew mitte seda wälja kiskmist nännu, selle et nee tõise tük aiga enne neid kõrtsi mant ärä ollew tulnu ja Peeter Telk ollew temäle perän üttelnu, et temä ei ollew kedägi kraawin nännu: temä ei ollew ka kängseppa ega Peeter Telki'i sääl man mitte nännu. Walge olnu juba hää suur kui na hobese ja wankre kraawist wälja saanu.
Julius Waap ütles, et kängsep Jaan Klaos, tema sell Alexander Kärner ja Peeter Telk enne neid tük aiga kõrtsist ärä om tulnu ja kui nemä kraawist meest wälja awwitanu, tulnu nee ka sinna mano. Ei mäletawat mitte kas Peeter Weitz olnu ka nende man, ehk ei.
Alexander Kärner ütles, et Peeter Weitz, Mihkli Wisnapuu ja Julius Waap tulnu temä een ja temä tulnu weidikese maad neide takkan. Pimme om olnu, ei ollew mitte walge olnu nii kui M. Wisnapuu tunnistanu.
Peeter Weitz ütles, et Mihkli Wisnapuu ja Julius Waap ollew tük aiga enne tedä ärä lännu, kui temä järgi saanu, sis kisknu nemä kattekeste hobest kraawist wälja.
Peeter Telk ütles, et Peeter Weitz, Julius Waap, Alexander Kärner, M. Wisnapuu ja kängsep Jaan Klaos tulnu perast järgi ja hõiganu tedä ärä kodu tulema. Üttelnu: läkke ärä seo asi om halwaste, sellepääle tule kohus, seo asi lät kohto kätte.
Kõrtsimees Willem Parw tunnistas, et kängsep J. Klaos om kõige enne kõrtsist ärä tulnu, sellepääle M. Wisnapuu, J. Waap ja A. Kärnär omma üttelesi ärä tulnu. Peeter Weitz om weidikese aiga perän neid kõrtsist wälja tulnu.
Perän tükki aja perast tulnu Korgepalo mees, M. Wisnapuu, Peter Weitz ja Julius Waap suure kärä, wandmise ja larmiga kõrtsi tagasi, kos nemä sis käsknu enne wiina wälja laske, et see wõõras mees peap kõik wälja masma. Pääle selle üttelnu Korgepalo mees: Mina ole seni ajani teie käen olnu, nüüd olete teie mino käen, kelle pääle sis J. Waap tahtnu Korgepalo meest pesma nakkata, aga temä ei ollew sedä mitte lasknu.
Neil mehil om olnu pistol ja üts knuut, kellel tinane laat otsan olnu ütten ja üttelnu esi sellga om mitto meest läbi wõetu saanu ja saawa weel.
Otsus: Et see asi suure tee pääl om sündinu sis saap see Protocoll Keiserl. Wõro Maakohtule ärä saadetu neide meeste üle kohut mõista.
J. Tagel XXX
A. Org XXX
Kirjutaja Luik [allkiri]
Kohto ette tulli Peeter Tätte (Korgepalust) ja kaibas, et temä ollew Poolpäiwä õdago ( sel 7 Julil) Kastre walda tahtnu sõita ja kui temä Warbusjaama mäe ala saanu, sis tulnu ütsjago mehi, arwata 6 tükki, kes temä hobese pääst suitse ärä wõtnu, temä oma pääst mütsi ja ütte pakki, mis wankren haino sisen olnu, pakki sisen olnu 2 paari pükse ja 1 hame (wäärt 13 1/2 Rbl.) nakkanu teda sõimama juodikas, wõtnu wankrest kinni ja tõuganu kõige wankre ja hobesega sügawasse kraawi. Kui na tedä kraawi olliwa tõuganu, sis tahtnu esi ärä minna, kui ta neid appi pallelnu, sis küsinu nema 1 1/2 Rbl., kui temä sedä oli lubanu, sis olliwa nemä teda wälja awwitanu, kuna temä sis neidega ka kõrtsimano lännu ja neile niipaljo ostnu, kui nemä olliwa joonu. Kui ta oma õigust olli nakkanu kõnelema, sis olliwa ähwardanu nemä teda weel lüwwä tahtnu. Kraawi wiskaja olnu Mihkli Wisnapuu Hurmist ja pottsepa sell Julius Waap Wõrolt.
Mihkli Wisnapuu kutsuti kohto ette, kes selle kaibduse pääle wastutas, et temä ei teedwad muud midagi, kui seda, et nemä tulnu Tille kõrtsist, Peeter Weitz ja Juulius Waap olnu ka ütten, sis ollew nemä nännu et see kaibaja, Korgepalo mees olnu wankre ja hobesega kraawin. Kui nemä tahtnu mööda minna, sis hõiganu seesama neid appi, kuna nemä sis ka appi olliwa lännu. Kui na hobese ja wankre kraawist wälja olliwa tõmmanu, sis küsinu nemä paari pudelid õlut selle waiwa eest, mida seesama ka andnu, kui nema alla kõrtsi mano olliwa lännu. Ümbre tõukamisest, pakki, mütsi ja suitse kadomisest ei teedwad temä midagi, selle et mehe müts ja hobese suitse enne neide sinna minekit joba kadunu olnu. Olnu joba hommikune wäikene walge.
Juulius Waap, ütles niisama kui Mihkli Wisnapuu.
Peeter Weitz ütles, et temä tükki aigo peran Mihklit ja potsepä selli kõrtsist wälja tulnu, selleperast ei teewad temä kraawi tõukamisest midagi, kui hobene joba kraawist wälja olli wõetu sis saanu temä sinna mano ja üttelnu: Kui teie hobese wälja olete awitanu, sis awitage wanker ka, mida neesama sis ka olliwa tennu. Kesk öö aigo kui temä kõrtsi mano lännu, sis olnu see hobene wankrega joba sääl kraawi perwe pääl, kos mees esi pääl maganu. Kui wankrid kraawist wälja tõmmatu sis olnu hommukune wäikene walge.
Peeter Telk (Wõrolt) tunnistas, et temä kül ütten neide tõiste meestega tulnu, jäänu aga lätte weerde jooma, kuna tõise sis selle aja sisen wankri ja hobese kraawist wälja olliwa tõmmanu. Tema ei ollew selleperast sedä lugu mitte selgeste nännu, et pimme olnu ja wihma sadanu.
Alexander Kärner tunnistas, et tema nännu, kui see mees kraawin olnu ja nee kolm meest M. Wisnapuu, J. Waap ja P. Weitz awitanu selle mehe hobese ja wankri kraawist wälja, muud ei teedwad temä midagi selle et ta säält ruttu kodo ärä tulnu.
Kui neid tõist kõrd weel kohto ette kutsuti ja häste neide käest nõueti, ütles Mihkli Wisnapuu, et muid kedagi ei ollew sääl man olnu, kui nemä kolmekeste. Alexander Kärner ja Peeter Telk ei ollew mitte seda wälja kiskmist nännu, selle et nee tõise tük aiga enne neid kõrtsi mant ärä ollew tulnu ja Peeter Telk ollew temäle perän üttelnu, et temä ei ollew kedägi kraawin nännu: temä ei ollew ka kängseppa ega Peeter Telki'i sääl man mitte nännu. Walge olnu juba hää suur kui na hobese ja wankre kraawist wälja saanu.
Julius Waap ütles, et kängsep Jaan Klaos, tema sell Alexander Kärner ja Peeter Telk enne neid tük aiga kõrtsist ärä om tulnu ja kui nemä kraawist meest wälja awwitanu, tulnu nee ka sinna mano. Ei mäletawat mitte kas Peeter Weitz olnu ka nende man, ehk ei.
Alexander Kärner ütles, et Peeter Weitz, Mihkli Wisnapuu ja Julius Waap tulnu temä een ja temä tulnu weidikese maad neide takkan. Pimme om olnu, ei ollew mitte walge olnu nii kui M. Wisnapuu tunnistanu.
Peeter Weitz ütles, et Mihkli Wisnapuu ja Julius Waap ollew tük aiga enne tedä ärä lännu, kui temä järgi saanu, sis kisknu nemä kattekeste hobest kraawist wälja.
Peeter Telk ütles, et Peeter Weitz, Julius Waap, Alexander Kärner, M. Wisnapuu ja kängsep Jaan Klaos tulnu perast järgi ja hõiganu tedä ärä kodu tulema. Üttelnu: läkke ärä seo asi om halwaste, sellepääle tule kohus, seo asi lät kohto kätte.
Kõrtsimees Willem Parw tunnistas, et kängsep J. Klaos om kõige enne kõrtsist ärä tulnu, sellepääle M. Wisnapuu, J. Waap ja A. Kärnär omma üttelesi ärä tulnu. Peeter Weitz om weidikese aiga perän neid kõrtsist wälja tulnu.
Perän tükki aja perast tulnu Korgepalo mees, M. Wisnapuu, Peter Weitz ja Julius Waap suure kärä, wandmise ja larmiga kõrtsi tagasi, kos nemä sis käsknu enne wiina wälja laske, et see wõõras mees peap kõik wälja masma. Pääle selle üttelnu Korgepalo mees: Mina ole seni ajani teie käen olnu, nüüd olete teie mino käen, kelle pääle sis J. Waap tahtnu Korgepalo meest pesma nakkata, aga temä ei ollew sedä mitte lasknu.
Neil mehil om olnu pistol ja üts knuut, kellel tinane laat otsan olnu ütten ja üttelnu esi sellga om mitto meest läbi wõetu saanu ja saawa weel.
Otsus: Et see asi suure tee pääl om sündinu sis saap see Protocoll Keiserl. Wõro Maakohtule ärä saadetu neide meeste üle kohut mõista.
J. Tagel XXX
A. Org XXX
Kirjutaja Luik [allkiri]
