Koggokonna kohhus sel 20 Märtsil 1876 põllend Saare tallo jures.
Keiserlikko Willandi Silla kohto Tsirkuläri järrele, mis 27mal Octobril 1875 sub Nr 7422 all olli moisa ning wallawallitsustele ettekirjotud, olli üllemal nimmetud koggokonna kohhus koos, et Tappiko walla Saare tallo ellomaja ja saana ülle mis ösi 1/2 Märtsi peale mõllemad honed, kurja innimesse kae läbbi põllema pistetud ja sotumaks arrapõllenud, protokolli ülles wõetama. Kohtomeeste küssimisse peal räkis Saare tallo perremees Hans Anton, et temma heitnud 1mesel Marzil õhto omma perrekonnaga maggama, ja polle ennem üllesärkanud, kui maja jubba kõwwaste põllenud, arwab kella 12 woi 1 aeg, sedda woiwad perremehhe issa Jaan Anton wend Rein Anton ja õemees Hans Ohno tunnistada. Temma õemees Hans Ohno Tallinnamaalt räkis perremees Hans Anton eddasi, ollema õhto peale selle kui kõik majarahwas magganud Saare tallusse suggulaste jure tulnud, kui agga leidnud et perrerahhwas kõik jubba maggand, wõttnud temma omma hobbese rakkest lahti ja minud reiaalle, nisammo ollema temma ka omma saani sisse tõmbanud, läinud siis rehhetuppa ja heitnud seal maggama. Tükki aja pärrast kuulnud Hans Ohno, et hobbosed reiaall hakkanud trampima ja kollistama sellepärrast tõstnud temma omma pea üllesse ja leidnud, et tubba ja õue olnud kõik walge. Temma karrand maast asseme pealt üllesse, kiskund reialle hukse lahti ja jubba olnud reiaallune tuld täis. Waewaga sanud ta omma hobbuse ja saani weel reiaalt wälja kiskuda, siis ollnud kõik tulle sees. Sedda räkis Hans Anton omma õemehhe eest, sest Hans Ohno jubba hommiko Kärssa omma koddo sõitnud ja arwanud, et waenlane ehk pistab temma hone ka põllema. Hans Ohno ollema sedda Hans Antonile räkind. Perrerahwas, kes ka nüüd üllesärkanud sanud weel palja ihhuga isse tulle seest wälja, reiaalt, kus 5 hobbust 3 herga 1 mullikas ja üks lehm seisnud, põlle keddagi sanud wälja aidata, kõik põllend sisse ärra, nisamma põhhu, heina ja muu maja kram. Maja hakkanud pealt poolt tule põllema. Kui temma, Hans Anton, kohhe essimest korda toast wälja jooksnud, ei olle saun, mis ellomajast peal tuule seisnud, weel mitte põllenud, kui agga jälle sissejooksnud lapsi wälja tooma ja siis wäljatulnd, põllenud saun, kus temma wend Jürri Anton ellanud ka pealt poolt tuult põllema, ja kui senna jooksnud, magganud Jürri Anton omma naise ja lastega weel, ja sanud siis ka teiste abbiga tullest wälja, sest tulli läinud suure märru ja tuulega hirmus ruttu eddasi. Sanna põllenud Jürri Antoni hobbone hirmsasti ärra, enne kui sanud wälja tõmbatud, ja et se hobbone nüüd Protokolli ülleswõttmisse ajal küll weel ellab, ei olle arwata, et se loom weel ellusse jääb, ka sauna jänud majakram kõik sisse ja põllenud majaga ühhes ärra. Perremehhe Hans Antoni kahjo on arwatud 932 rubla hõbb. Sealt läheb maja peale 400 rubla 5e hobbose peale 235 rubla, kolme herga, ühhe mullika ja ühhe lehma peale 77 rubla, heinte, põhkude ja muu ärrapõllend maja krami peale 199 rubla ja saana peale 20 rubla hõbbedat. Sanamehhe kahjo on 100 rubla suur. Sealt lähheb 60 rubla hobbose peale ja 40 rubla majakrami peale. Muud märki ei olnud põllenud maja ümber leida kui ühhed innimesse jäljed, mis arwata wana sapastest tulnud. Need jälled ollid honete ümber leida ja läksiwad siis metsa kus naad pärrast tee peale wälja läksiwad. Ükskord on jälle järreljättja ennast ümberpöranud, ja ühhe ümberkukkund puu pealt majade peale taggasi waatand, siis ennast mahha heitnud ja puujurikatte wahhelt honete poole waatand, siis läinud ta ni kaugel kui tee peale jookstes eddasi, kus jälgedest ennam heasti arro ei sa, kus poole ta ennast pöranud. Perremees Hans Anton arwab isse, et se tullesütaja muu ei olnud kui temma ajuti nõdder wend ? Johann Anton, kedda Keiserlik Sillakohhus wangi wisil Põltsamalle saatis, ja kes sealt endise postimehhega Tappiko moisa tulnud ja sealt ösi ärrakarranud, sest temma ollema jubba suwwel ähwardant wallale tuhhande rubla eest kahjo tehha, mikspärrast wald ei ollema temmale mona annud. Ka käinud ta ikka jubba koddo wenna jure hooletusti tullega ümber. Moisteti: Selle protokolli ärrakirja wiibimatta Keiserlikko Silla kohto kätte saata. Peakohtomees: Andres Pusep xxx
Koggokonna kohhus sel 20 Märtsil 1876 põllend Saare tallo jures.
Keiserlikko Willandi Silla kohto Tsirkuläri järrele, mis 27mal Octobril 1875 sub Nr 7422 all olli moisa ning wallawallitsustele ettekirjotud, olli üllemal nimmetud koggokonna kohhus koos, et Tappiko walla Saare tallo ellomaja ja saana ülle mis ösi 1/2 Märtsi peale mõllemad honed, kurja innimesse kae läbbi põllema pistetud ja sotumaks arrapõllenud, protokolli ülles wõetama. Kohtomeeste küssimisse peal räkis Saare tallo perremees Hans Anton, et temma heitnud 1mesel Marzil õhto omma perrekonnaga maggama, ja polle ennem üllesärkanud, kui maja jubba kõwwaste põllenud, arwab kella 12 woi 1 aeg, sedda woiwad perremehhe issa Jaan Anton wend Rein Anton ja õemees Hans Ohno tunnistada. Temma õemees Hans Ohno Tallinnamaalt räkis perremees Hans Anton eddasi, ollema õhto peale selle kui kõik majarahwas magganud Saare tallusse suggulaste jure tulnud, kui agga leidnud et perrerahhwas kõik jubba maggand, wõttnud temma omma hobbese rakkest lahti ja minud reiaalle, nisammo ollema temma ka omma saani sisse tõmbanud, läinud siis rehhetuppa ja heitnud seal maggama. Tükki aja pärrast kuulnud Hans Ohno, et hobbosed reiaall hakkanud trampima ja kollistama sellepärrast tõstnud temma omma pea üllesse ja leidnud, et tubba ja õue olnud kõik walge. Temma karrand maast asseme pealt üllesse, kiskund reialle hukse lahti ja jubba olnud reiaallune tuld täis. Waewaga sanud ta omma hobbuse ja saani weel reiaalt wälja kiskuda, siis ollnud kõik tulle sees. Sedda räkis Hans Anton omma õemehhe eest, sest Hans Ohno jubba hommiko Kärssa omma koddo sõitnud ja arwanud, et waenlane ehk pistab temma hone ka põllema. Hans Ohno ollema sedda Hans Antonile räkind. Perrerahwas, kes ka nüüd üllesärkanud sanud weel palja ihhuga isse tulle seest wälja, reiaalt, kus 5 hobbust 3 herga 1 mullikas ja üks lehm seisnud, põlle keddagi sanud wälja aidata, kõik põllend sisse ärra, nisamma põhhu, heina ja muu maja kram. Maja hakkanud pealt poolt tule põllema. Kui temma, Hans Anton, kohhe essimest korda toast wälja jooksnud, ei olle saun, mis ellomajast peal tuule seisnud, weel mitte põllenud, kui agga jälle sissejooksnud lapsi wälja tooma ja siis wäljatulnd, põllenud saun, kus temma wend Jürri Anton ellanud ka pealt poolt tuult põllema, ja kui senna jooksnud, magganud Jürri Anton omma naise ja lastega weel, ja sanud siis ka teiste abbiga tullest wälja, sest tulli läinud suure märru ja tuulega hirmus ruttu eddasi. Sanna põllenud Jürri Antoni hobbone hirmsasti ärra, enne kui sanud wälja tõmbatud, ja et se hobbone nüüd Protokolli ülleswõttmisse ajal küll weel ellab, ei olle arwata, et se loom weel ellusse jääb, ka sauna jänud majakram kõik sisse ja põllenud majaga ühhes ärra. Perremehhe Hans Antoni kahjo on arwatud 932 rubla hõbb. Sealt läheb maja peale 400 rubla 5e hobbose peale 235 rubla, kolme herga, ühhe mullika ja ühhe lehma peale 77 rubla, heinte, põhkude ja muu ärrapõllend maja krami peale 199 rubla ja saana peale 20 rubla hõbbedat. Sanamehhe kahjo on 100 rubla suur. Sealt lähheb 60 rubla hobbose peale ja 40 rubla majakrami peale. Muud märki ei olnud põllenud maja ümber leida kui ühhed innimesse jäljed, mis arwata wana sapastest tulnud. Need jälled ollid honete ümber leida ja läksiwad siis metsa kus naad pärrast tee peale wälja läksiwad. Ükskord on jälle järreljättja ennast ümberpöranud, ja ühhe ümberkukkund puu pealt majade peale taggasi waatand, siis ennast mahha heitnud ja puujurikatte wahhelt honete poole waatand, siis läinud ta ni kaugel kui tee peale jookstes eddasi, kus jälgedest ennam heasti arro ei sa, kus poole ta ennast pöranud. Perremees Hans Anton arwab isse, et se tullesütaja muu ei olnud kui temma ajuti nõdder wend ? Johann Anton, kedda Keiserlik Sillakohhus wangi wisil Põltsamalle saatis, ja kes sealt endise postimehhega Tappiko moisa tulnud ja sealt ösi ärrakarranud, sest temma ollema jubba suwwel ähwardant wallale tuhhande rubla eest kahjo tehha, mikspärrast wald ei ollema temmale mona annud. Ka käinud ta ikka jubba koddo wenna jure hooletusti tullega ümber. Moisteti: Selle protokolli ärrakirja wiibimatta Keiserlikko Silla kohto kätte saata. Peakohtomees: Andres Pusep xxx
