Ette sai wõeto 3 Aprillil 1873 Michail Petrowi wargusse protokoll, mis walla kirjutaja polest mann kuuljede läbbi ülles olli wõeto, ja pühhäde aia perräst saisma jäi.
Räppinä kohto majan 3l Aprillil 1873
Mann kuuljad 3 walla perremeest, Gustaw Kissand, Hans Warres, Hindrik Toding Tositest.
Tolamalt Peter Zernant rendi perremees Pünni külläst andis ülles omma wargust, mis temmäl 2 Aprillil wasto 3d Aprilli ösi aidast ärrä olli warrastedo, Aida uks ei olle lukkon enge om puga taggast kindi olno panto, Aidan om olno üks kast ja kastil om kindi sisseminne luk een olno, ja kast om lukkon olno, ja lukko taggan kastin om olno,
| rahha |
15 Rubla |
| üks ilm walmis teggematta polel west |
1 Rubla 50 kop |
| üks paslik |
1 Rubla 50 kop |
| ja üks Attestat mis Soldati losist pris laskmisse perräst Commissionist om anto |
| terwe kast mis ärrä om warrastedo kige lukkoga wäärt olno |
2 Rubla |
| Summa |
20 Rubla |
Seddä Attestati ei tahha Peter Zernant kastihe jättä ja pallub kätte sada, ja arwap selle eest hendäl kahjo 100 Rubla, päle selle om kastin olno hobbe rahha 40 kop ja waskrahha om ilma luggematta olno.
Ja päle selle kui se kraam ärrä olli warrastedo, tulli warsti Peter Zernant Räppinäle seddä wargust taggan otsma Michail Petrowi käest kes säält tööst ärrä olli tulno, MIchail Petrow Sallas wallakirjutaja een kõwwasti et temmä middägi sest wargussest ei tea, Ja kui taggan otsja Räppinä kõrsti manno tulli olli Michail Petrow ja Dawid Toding Räppinä kõrtsimann, kes just Tolamalt olliwa tulno, ja kui taggan otsia perrän nõus, Tunnist Jürri Suik, et Michail Petrow om temmäle westi röiwäst wahhetada pakno, ja mis kulda sai, et temmä perräst seddä westi röiwast kohto maja kassaka kätte olles andno mis wallakirjutaja läbbi warsti sai ette kutsutu, kui kassak westi röiwa ette tõi, tunnist Peter Zernaut seddä ommas rõiwas, kus ka, Peter Zernautil üks teine wanna walmis west sest sammast rõiwast tunnistusses nättä olli, mis ütte sündis.
Michail Petrowi käest sai küssito üttel temmä, et temmä Tolamalt tullen te pääl Tawita käest Tawita saapa sere sissest om wõtno ja sis om 40 kop eest kohto maja kassaka kätte panti pandno. Ja Tawit om ka sääl tee pääl üttelno, Michailil et kae meil om rahha weel weidi, meije ollime öddago jobno, kui meije targad olles olno, kül meije sis olles teedno kust meije rahha olles sano, muust wargossest michail es ütle teedwä.
Tawit Todingi käest küssiti üttel temmä, et temmä middägi sest wargussest ei tea ja Michail Petrowiga om temmä kül ütten tulno Tolama körtsimant täembä. Tawid ollewa wanna Pigasten tööl olno, ja Michail Petrow olla Tolamal tööl olno.
Gustaw Kissand tunnistas kulu enne wargusse taggan otsmist Räppinä kõrtsi mann kui Michail Petrow om üttelno, Tawital, et tulle wäljä lähme mäele kirjutaja om sääl, ma lassen so kindi panda.
Tawid Toding üttel hendä täembä ösi Lewako körtsin ööd olno, ahjo pääl kus Miskä manno om tulno. Michail Petrow üttel ka hendä täembä ööd olno Lewako körtsiman. Michail üttel, et temmä om selle üttelno Tawitale kirjutaja manno minda, et se westi rõiwas temmä saapa sissen om olno.
Tawit tunnist Micahil om temmäle Lewako körtsiman üttelno et minne wäljä ja loe 7 pari ärrä, kae mis sääl wahhel om, ja kui nemmäd korsele om lännowa, om Michail luggeno 7 pari ärrä, ei olle olno, perräst om teine 7 pari ärrä luggeno, sis om selle westi rõiwä säält aia saiba pari wahhelt wäljä wõtno. Ja tee pääl Häidemäe peddäjäman om Michail tikkuga tulle ülles wõtno ja kohto kirjä passi ärrä pallutano, kus suitsuga petsad alla om litsutu olno. Kirri om Saksa keli trikkito ja kirjutedo olno ja aasta arw 1873 ja pabberi kus westi röiwas sissen om olno om ka Michail ärrä pallutano tullega. Ja Michail om üttelno seddä Terrepsoni taskust wötnod.
Michail üttel, et temmä se 40 kop mis temmä westi eest om sanod om Tawita kätte andno.
4ta Aprillil tunnist Michail Petrow, et temmä om seddä westi rõiwast Lewako körtsin ütte mehhe käest 20 kop 1 puddel õlle 1/2 korter winä eest sanod ösi. Ja wälja aia wahhele hoida om temmä selle perräst selle westi röiwa pandno, et körtsin ärrä warrastedas. Et pühhade aig nink tülli sai Michail Petrow kindi panto seni kui 12 Aprillil kohhus kokko tulli.
12 Aprillil kui kohto polest ülle olli kullelto, ja ette loeto, Tunnist Jaan Mäus et Michail Petrow om üttelno, et temmä Lewi kohto mant om tulno, kus temmä 2 Aprillil om olno, Michail Petrow üttel, et temmä om seddä westi rõiwast Lewako körtsin ütte mehhe käest pandis wõtno.
Kohto otsus §1070 Räppinä koggokonna kohhus annap Allandlikko palwega seddä asja keiserlikko Werroma kohto ette selletädä ja palleltas seddä wangi Michail Petrowi wasto wõtta. Michail Petrow lubbas Peter Zernantil 10 Rubla massa, selle eest et temmä ärrä leppis.
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Paap Kress
Kohtomees Kristjan Rusand
Kohtomees Rein Lambing
Ette sai wõeto 3 Aprillil 1873 Michail Petrowi wargusse protokoll, mis walla kirjutaja polest mann kuuljede läbbi ülles olli wõeto, ja pühhäde aia perräst saisma jäi.
Räppinä kohto majan 3l Aprillil 1873
Mann kuuljad 3 walla perremeest, Gustaw Kissand, Hans Warres, Hindrik Toding Tositest.
Tolamalt Peter Zernant rendi perremees Pünni külläst andis ülles omma wargust, mis temmäl 2 Aprillil wasto 3d Aprilli ösi aidast ärrä olli warrastedo, Aida uks ei olle lukkon enge om puga taggast kindi olno panto, Aidan om olno üks kast ja kastil om kindi sisseminne luk een olno, ja kast om lukkon olno, ja lukko taggan kastin om olno,
| rahha |
15 Rubla |
| üks ilm walmis teggematta polel west |
1 Rubla 50 kop |
| üks paslik |
1 Rubla 50 kop |
| ja üks Attestat mis Soldati losist pris laskmisse perräst Commissionist om anto |
| terwe kast mis ärrä om warrastedo kige lukkoga wäärt olno |
2 Rubla |
| Summa |
20 Rubla |
Seddä Attestati ei tahha Peter Zernant kastihe jättä ja pallub kätte sada, ja arwap selle eest hendäl kahjo 100 Rubla, päle selle om kastin olno hobbe rahha 40 kop ja waskrahha om ilma luggematta olno.
Ja päle selle kui se kraam ärrä olli warrastedo, tulli warsti Peter Zernant Räppinäle seddä wargust taggan otsma Michail Petrowi käest kes säält tööst ärrä olli tulno, MIchail Petrow Sallas wallakirjutaja een kõwwasti et temmä middägi sest wargussest ei tea, Ja kui taggan otsja Räppinä kõrsti manno tulli olli Michail Petrow ja Dawid Toding Räppinä kõrtsimann, kes just Tolamalt olliwa tulno, ja kui taggan otsia perrän nõus, Tunnist Jürri Suik, et Michail Petrow om temmäle westi röiwäst wahhetada pakno, ja mis kulda sai, et temmä perräst seddä westi röiwast kohto maja kassaka kätte olles andno mis wallakirjutaja läbbi warsti sai ette kutsutu, kui kassak westi röiwa ette tõi, tunnist Peter Zernaut seddä ommas rõiwas, kus ka, Peter Zernautil üks teine wanna walmis west sest sammast rõiwast tunnistusses nättä olli, mis ütte sündis.
Michail Petrowi käest sai küssito üttel temmä, et temmä Tolamalt tullen te pääl Tawita käest Tawita saapa sere sissest om wõtno ja sis om 40 kop eest kohto maja kassaka kätte panti pandno. Ja Tawit om ka sääl tee pääl üttelno, Michailil et kae meil om rahha weel weidi, meije ollime öddago jobno, kui meije targad olles olno, kül meije sis olles teedno kust meije rahha olles sano, muust wargossest michail es ütle teedwä.
Tawit Todingi käest küssiti üttel temmä, et temmä middägi sest wargussest ei tea ja Michail Petrowiga om temmä kül ütten tulno Tolama körtsimant täembä. Tawid ollewa wanna Pigasten tööl olno, ja Michail Petrow olla Tolamal tööl olno.
Gustaw Kissand tunnistas kulu enne wargusse taggan otsmist Räppinä kõrtsi mann kui Michail Petrow om üttelno, Tawital, et tulle wäljä lähme mäele kirjutaja om sääl, ma lassen so kindi panda.
Tawid Toding üttel hendä täembä ösi Lewako körtsin ööd olno, ahjo pääl kus Miskä manno om tulno. Michail Petrow üttel ka hendä täembä ööd olno Lewako körtsiman. Michail üttel, et temmä om selle üttelno Tawitale kirjutaja manno minda, et se westi rõiwas temmä saapa sissen om olno.
Tawit tunnist Micahil om temmäle Lewako körtsiman üttelno et minne wäljä ja loe 7 pari ärrä, kae mis sääl wahhel om, ja kui nemmäd korsele om lännowa, om Michail luggeno 7 pari ärrä, ei olle olno, perräst om teine 7 pari ärrä luggeno, sis om selle westi rõiwä säält aia saiba pari wahhelt wäljä wõtno. Ja tee pääl Häidemäe peddäjäman om Michail tikkuga tulle ülles wõtno ja kohto kirjä passi ärrä pallutano, kus suitsuga petsad alla om litsutu olno. Kirri om Saksa keli trikkito ja kirjutedo olno ja aasta arw 1873 ja pabberi kus westi röiwas sissen om olno om ka Michail ärrä pallutano tullega. Ja Michail om üttelno seddä Terrepsoni taskust wötnod.
Michail üttel, et temmä se 40 kop mis temmä westi eest om sanod om Tawita kätte andno.
4ta Aprillil tunnist Michail Petrow, et temmä om seddä westi rõiwast Lewako körtsin ütte mehhe käest 20 kop 1 puddel õlle 1/2 korter winä eest sanod ösi. Ja wälja aia wahhele hoida om temmä selle perräst selle westi röiwa pandno, et körtsin ärrä warrastedas. Et pühhade aig nink tülli sai Michail Petrow kindi panto seni kui 12 Aprillil kohhus kokko tulli.
12 Aprillil kui kohto polest ülle olli kullelto, ja ette loeto, Tunnist Jaan Mäus et Michail Petrow om üttelno, et temmä Lewi kohto mant om tulno, kus temmä 2 Aprillil om olno, Michail Petrow üttel, et temmä om seddä westi rõiwast Lewako körtsin ütte mehhe käest pandis wõtno.
Kohto otsus §1070 Räppinä koggokonna kohhus annap Allandlikko palwega seddä asja keiserlikko Werroma kohto ette selletädä ja palleltas seddä wangi Michail Petrowi wasto wõtta. Michail Petrow lubbas Peter Zernantil 10 Rubla massa, selle eest et temmä ärrä leppis.
Pä kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Paap Kress
Kohtomees Kristjan Rusand
Kohtomees Rein Lambing
