Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 56 57 |
| Daatum | 14.01.1877 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 5. Kahjutasu |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullos | Peakohtumees | |
| Jakop | Uibo | Kohtumees | |
| Jaan | Leppason | Kohtumees | |
Tulli ette Hilba mölder A. Treffner ja kaibas et Jaan Wõsso karjus Michel Ilda kedda minno karja pull om ärra lahkno, nüüd olle minna temma eest Werro liena Tohtre herra tähhe perrä 19 Rub 75 kop temma rohhitsemisse rahha wälja masno, essi om temma pulli puskma oppano nüüd palle minna et karja pois Michel Ilda minno wälja massetot 19 Rubla 75 kop mulle ärra massas ja andis tunnistajas Krotusest Jaan Westberg Hendrik Tõnno ja Karli Tõnno ka mõllemba Krotusest.
Kutsoti ette karja pois Michel nink temma emma Liis Ilda wöölmünder Tannil Kerner ja sai üllewänne kaibus ette loetus kes selle päle ütles Möldre karja pull olli joba kewäjast saani kurri ja tahtse minno joba mitto kõrd makko mahha laske, ja minna kaiwasin ka joba suwwel ütskõrd perremehhe Jaan Wõssole et karja pull tahtse minno tämba joba jälle puske, penni tulli appi sis pässin käest ärra.
todda kuulse ka Jaan Wõsso sullane Jaan Westberg kui minna perremehhele kaibasin agga keaki ei pandnot tood tähhele oppano minna tedda mitte ei olle.
Kutsoti ette tunnistaja Jaan Westberg Möldrest ülles anto, sai selle pulli puskmisse perrast küssitus, kes ütles et middägi ei tija tunnistada ei olle ka nänno et karja pois Michel Ilda tedda om puskma oppano, ennegi todda küll kulin ku karjapois Michel Ilda perremees Jaan Wõssol suwwel ütskõrd kaibas et karja pull tedda tahtno puske ent penni saano temmale appi sis pässeno käest ärra.
Kutsoti ette tõine tunnistaja Hendrik Tõnno kes ütles temma länno sügise mõtsa witso otsma sis om karja manno saano ja nänno et Michel Ilda karja pulli Zuskno, nink om maad kapno essi ka weel mürrano ja üttelno Rikkand Zai, sis om karja pull temma pääle tulno ja tahtno puskma nakkata, ennegi sis om roosaga wasta pääd lööno et pull taggasi piddano minnema muud minna ei tija middägi tunnistada.
Kolmas tunnistaja Karli Tõnno kes ütles et om nänno kui M. Ilda särk om pulli käen olno ja sis om tood särki pull lahkno muud ei tija minna ennamb middägi tunnistada.
Otsus Kohhos mõistis tunnistusse perra et om ka abbimees olno pulli kurjas opma, kannap pois Michel Ilda pool kahjo nink massap egga aasta 3 rubla 29 1/2 kop kolm aastat järgi mööda Möldrel A Treffneril taggasi, nink se pool 9 R 87 1/2 kop jääp A Treffner kahjos selle perrast et awalik assi et pullil iks kurja kombe joba enne omma sissen olno, wõip sest ärra tetta, et Michel Ilda suwwel om kaibano et pull tedda tahtno puske, nink keäke tolle kaibusse pääle ei olle perra kaeno ehk kullelno kas pois õigost wai wõlsi om kõnnelno omma ka peremehhe tolle mann essi süüdlasse.
Sai kohto moistminne ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus nink lätsiwa kiik ilm sõnna lausomatta kohtotarrest wälja.
Allakirri.
Tulli ette Hilba mölder A. Treffner ja kaibas et Jaan Wõsso karjus Michel Ilda kedda minno karja pull om ärra lahkno, nüüd olle minna temma eest Werro liena Tohtre herra tähhe perrä 19 Rub 75 kop temma rohhitsemisse rahha wälja masno, essi om temma pulli puskma oppano nüüd palle minna et karja pois Michel Ilda minno wälja massetot 19 Rubla 75 kop mulle ärra massas ja andis tunnistajas Krotusest Jaan Westberg Hendrik Tõnno ja Karli Tõnno ka mõllemba Krotusest.
Kutsoti ette karja pois Michel nink temma emma Liis Ilda wöölmünder Tannil Kerner ja sai üllewänne kaibus ette loetus kes selle päle ütles Möldre karja pull olli joba kewäjast saani kurri ja tahtse minno joba mitto kõrd makko mahha laske, ja minna kaiwasin ka joba suwwel ütskõrd perremehhe Jaan Wõssole et karja pull tahtse minno tämba joba jälle puske, penni tulli appi sis pässin käest ärra.
todda kuulse ka Jaan Wõsso sullane Jaan Westberg kui minna perremehhele kaibasin agga keaki ei pandnot tood tähhele oppano minna tedda mitte ei olle.
Kutsoti ette tunnistaja Jaan Westberg Möldrest ülles anto, sai selle pulli puskmisse perrast küssitus, kes ütles et middägi ei tija tunnistada ei olle ka nänno et karja pois Michel Ilda tedda om puskma oppano, ennegi todda küll kulin ku karjapois Michel Ilda perremees Jaan Wõssol suwwel ütskõrd kaibas et karja pull tedda tahtno puske ent penni saano temmale appi sis pässeno käest ärra.
Kutsoti ette tõine tunnistaja Hendrik Tõnno kes ütles temma länno sügise mõtsa witso otsma sis om karja manno saano ja nänno et Michel Ilda karja pulli Zuskno, nink om maad kapno essi ka weel mürrano ja üttelno Rikkand Zai, sis om karja pull temma pääle tulno ja tahtno puskma nakkata, ennegi sis om roosaga wasta pääd lööno et pull taggasi piddano minnema muud minna ei tija middägi tunnistada.
Kolmas tunnistaja Karli Tõnno kes ütles et om nänno kui M. Ilda särk om pulli käen olno ja sis om tood särki pull lahkno muud ei tija minna ennamb middägi tunnistada.
Otsus Kohhos mõistis tunnistusse perra et om ka abbimees olno pulli kurjas opma, kannap pois Michel Ilda pool kahjo nink massap egga aasta 3 rubla 29 1/2 kop kolm aastat järgi mööda Möldrel A Treffneril taggasi, nink se pool 9 R 87 1/2 kop jääp A Treffner kahjos selle perrast et awalik assi et pullil iks kurja kombe joba enne omma sissen olno, wõip sest ärra tetta, et Michel Ilda suwwel om kaibano et pull tedda tahtno puske, nink keäke tolle kaibusse pääle ei olle perra kaeno ehk kullelno kas pois õigost wai wõlsi om kõnnelno omma ka peremehhe tolle mann essi süüdlasse.
Sai kohto moistminne ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus nink lätsiwa kiik ilm sõnna lausomatta kohtotarrest wälja.
Allakirri.