Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Matsi Niit (metsawahi) mõisa maakoha Gustaw Kukk kätte, Jüripäewast 1901, kunni Jüripäewani 1908 kelle eest Gustaw Kukk mõisale 4. /nelli/ jalapäewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 1/3 wakkaalla suur ja 7 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Gustaw Kukk terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta,niisamati wiisi torrot.
§ 3. Gustaw Kukk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Matsi Niiti talust ei sõnnikud, heinu, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Gustaw Kukk peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Gustaw Kukk saab aastas 2. / kaks/ 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Gustaw Kukk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel.
Need päewad, mida Gustaw Kukk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop.ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 30 Septembrini talwepäewad 30 Septembrist Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puduste päewade rahha peab 29. Septembril 1907 ja 23 Aprilllil 1908 äratasutut saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema niisama ka 2 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema, 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 4 wakamaad odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heinamaa ja ristiku wakkamaa eest 1/üks/ rubl.
talwe wilja wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 30 (kolmkümmend) kop.
suwewilja wakkamaa eest 1 /üks/ rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Matsi Niit talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 /kaks/ suurt karjalehma ja 1 /üks/ hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata ilma et tema tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Gustaw Kukk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi. Peale selle lubab Gustaw Kukk 4damast Januarist 1907 kuini 23 Aprillini 1907. Tähendab selle aega eest, mis tema Matsi Niiti kohha ilma metsawahhi kohhusit piddas. Mõisa wallitsusel maksa 18 Rubl. 17 Cop. Kautsioni maksab tema 23 aprillil 1907. 34 /kolmkümmet neli/ rubl. 80 kop. mis temalt wälja mineku aijal taggasi antud peab peale selle, kui tema kohta ausalt käest ära antis.
Hoonete seisus:
1) Ellomaja schindli kattuse all korstnaga hea, kõik ahju ja rauwa krahm mõisa oma;
2) Laut ja õllestik schindli kattuse all, hinget mõisa oma;
3) Ait schindli kattuse all, rauakrahm mõisa omat;
4) saun schindli kattuse all, rauwa krahm ja ahjo mõisa omat;
5) õuue ümber aiad ja kaew:
6) heina küin on Gustaw Kukke oma.
Kõik majat uwet ja heas kõrran.
Pallal see 8 webruaril 1907.
Kustaw Kukk (allkiri)
Mõisa asemik C Nemwalz.
1907 a 12 aprillil tuli kohtu ette Pala mõisawalitseja Carl Nemwalz ja teatas, et Gustaw Kukke kaubast tagasi on astunud ja kohta ei wõtta, waid uueks rentnikuks hakkab Jüri Mardi p. Welt, nendesamade tingimistega, mis kontrahtis seisawad. Ainult kautsjoni ja majarahamaksust, mis §13 lõpul juure on kirjutud jäeb ta wabaks, sest see käis endise rentniku Kukke kohta.
Jüri Welt on renditingimustega, mis temale etteloetud said rahu. Jüri Welt (allkiri).
Pala wallakohus tõendab, et eesolew rendileping tänasel päewal siia kohtule ustawaks tunnistamiseks ette on pandud. isiklikult tuntud Pala walla liikme Jüri Marti p Welti ja Pala mõisa omaniku Alex. v. Stryki woliniku Carl Nemwalzi poolt. See leping on pooltele etteloetud ja nende poolt isiklikult allakirjutatud, kus juures pooled selle sisuga täiesti rahu on.
Aktiraamat N: 12 aprillil 1907.
Esimees K. Reinhold.
liikmed K. Holst W. Tamming
Kirjutaja Brükkel.
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Matsi Niit (metsawahi) mõisa maakoha Gustaw Kukk kätte, Jüripäewast 1901, kunni Jüripäewani 1908 kelle eest Gustaw Kukk mõisale 4. /nelli/ jalapäewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 1/3 wakkaalla suur ja 7 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Gustaw Kukk terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta,niisamati wiisi torrot.
§ 3. Gustaw Kukk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Matsi Niiti talust ei sõnnikud, heinu, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Gustaw Kukk peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Gustaw Kukk saab aastas 2. / kaks/ 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Gustaw Kukk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel.
Need päewad, mida Gustaw Kukk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop.ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 30 Septembrini talwepäewad 30 Septembrist Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puduste päewade rahha peab 29. Septembril 1907 ja 23 Aprilllil 1908 äratasutut saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema niisama ka 2 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema, 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 4 wakamaad odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heinamaa ja ristiku wakkamaa eest 1/üks/ rubl.
talwe wilja wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 30 (kolmkümmend) kop.
suwewilja wakkamaa eest 1 /üks/ rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Matsi Niit talun aasta üle pidama kõige wähemb 2 /kaks/ suurt karjalehma ja 1 /üks/ hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata ilma et tema tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Gustaw Kukk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi. Peale selle lubab Gustaw Kukk 4damast Januarist 1907 kuini 23 Aprillini 1907. Tähendab selle aega eest, mis tema Matsi Niiti kohha ilma metsawahhi kohhusit piddas. Mõisa wallitsusel maksa 18 Rubl. 17 Cop. Kautsioni maksab tema 23 aprillil 1907. 34 /kolmkümmet neli/ rubl. 80 kop. mis temalt wälja mineku aijal taggasi antud peab peale selle, kui tema kohta ausalt käest ära antis.
Hoonete seisus:
1) Ellomaja schindli kattuse all korstnaga hea, kõik ahju ja rauwa krahm mõisa oma;
2) Laut ja õllestik schindli kattuse all, hinget mõisa oma;
3) Ait schindli kattuse all, rauakrahm mõisa omat;
4) saun schindli kattuse all, rauwa krahm ja ahjo mõisa omat;
5) õuue ümber aiad ja kaew:
6) heina küin on Gustaw Kukke oma.
Kõik majat uwet ja heas kõrran.
Pallal see 8 webruaril 1907.
Kustaw Kukk (allkiri)
Mõisa asemik C Nemwalz.
1907 a 12 aprillil tuli kohtu ette Pala mõisawalitseja Carl Nemwalz ja teatas, et Gustaw Kukke kaubast tagasi on astunud ja kohta ei wõtta, waid uueks rentnikuks hakkab Jüri Mardi p. Welt, nendesamade tingimistega, mis kontrahtis seisawad. Ainult kautsjoni ja majarahamaksust, mis §13 lõpul juure on kirjutud jäeb ta wabaks, sest see käis endise rentniku Kukke kohta.
Jüri Welt on renditingimustega, mis temale etteloetud said rahu. Jüri Welt (allkiri).
Pala wallakohus tõendab, et eesolew rendileping tänasel päewal siia kohtule ustawaks tunnistamiseks ette on pandud. isiklikult tuntud Pala walla liikme Jüri Marti p Welti ja Pala mõisa omaniku Alex. v. Stryki woliniku Carl Nemwalzi poolt. See leping on pooltele etteloetud ja nende poolt isiklikult allakirjutatud, kus juures pooled selle sisuga täiesti rahu on.
Aktiraamat N: 12 aprillil 1907.
Esimees K. Reinhold.
liikmed K. Holst W. Tamming
Kirjutaja Brükkel.
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
