Raharendi Kontrakt. Palla mõisa. Palla mõisawallitsuse ja Johan Annaski wahel sai all nimetud rahha rendi kontrakt holega ärakõneldut nink tehtud.

§ 1. Palla mõisa wallitsus anab Piiri ja  Ülesoo talu mõisa  maa miss maamõtja kirja järel 15 Taadrit 15 krossi suur on Johan Annaskil kolme  astaja päle, se om 23 Aprilist 1907 kunni 23 Aprillini 1910 ja on rentnikul kõik piirit teada, nii kui tema juba enne seal rentnikuks olli Rossneri aijal.

§ 2. Missuggune sesama plats praegu om, sedda näitab sesinasse kontrahti lissakirri wälja, miss kummagi kontrahtiteggija õigeks tunnistab olema.

§ 3. Rentnik maksab egga aastaga 150 /ükssadda wiiskümmet/ rubl. hõbbedat, nink nimelt pool jaggu 1mesel Aprilil igga aasta ette, ja teine pool Mihkli päwal.

§ 4. Rentniko kohus om, sedda platsi, mis tema rendi peale om wõtnu, kõigide sündsal nink parajal wiisil piddada, nink wallitseda, nink kui rendi aeg om otsa lõpnu, nink seadusse pära  ühhelt ehk teiselt poolt üllesütlemine om olnu, sedda sel wiisil jälle käest äraanda, et:

    a)  honet nink nende kattuset kõik hean kõrran olleksit;

    b)  rükki wäljat ausaste harritut nink külwatu, kui ka too kõrd  wähemb rükki olli mahatehtud, kui rentnik se  plats kätte sai;

    c) kõik aia täwesti parrandatu nink kõwa; ni sama ka reddeli miss aija asemel tehha;

    d) heinamaad elajist  ja obusist sõkumata, hagudest puhastedu opis tassa maaga, nink krawit miss  lõigated, kas heinamaa ehk põllukrunt, kõraperast puhateda igga ajasta; 

    e) kõik sit nink miss ellaja södast nink põhust om pära jänu, maija jääb, ilma et rentnik se eest tohib tasumist nõuda ;

    f) platsi piiri puhastedu nink kupitsat alles olles;

    g)  eentulewa   ajastaja  tööse peab walmis olema põlumaa, igga wälja arwu pärra peetu ja rükkikõrs künetu  ja äestadu nink linna tehtu, siis seda maad ehk kui ristikheina tehtu, siis  kohe  se 

ristikheina söödu sügisel ära harida, põletamisse puud  man nenda palju , kui tema wastu wõtnu, ehk temale aastas antakse.

§ 5. Rentnikul antakse mõisa poolt aastas 6/kuus/ kuud, 6/ kuus/ 6- jallaset 3/4 arssinat pikat sülda põlletamise puid ja 50 /wiiskümmet/ kubu haggu,  hinata, tema peab aga selle eest  suwel mõisale niita ja lõikama, paika panda: 

  12/kaksteistkümmend/ wakaall heinamaad küini ehk kuhja a´ 1 /üks/ rub. 

    4/nelli/   wakkaall ristikheina niita ja sarrikate peale a` 1/üks/ rub.

    4/nelli/ wakkaall rükkit lõikama ja akki ehk kuhja panema a`  1 rub. 20 /kakskümmet/ kop.

     4/nelli/ wakkamaad kaerat lõikama ja sarrikate peale a' 1 rub./üks/

    4/ nelli/  wakkamaad odrat ehk ernet lõikama ja sarrikate peale 1 /üks/ rubl.

Tõugvilja sarrikatele peawat wõrut peale pandut saama.

Ned puud saab rentnik Palla ehk Kadrina mõisa metsast, peab need isse metsast wälja tooma, metsawalitsuse juhatamise järel. Lõikuse peab tema mõisale tasuma. Need palgid mis  uue ehitamisse ehk  parandamisel Piiri platsi hoonetel, mõisawalitsusse poolt arwatakse saab olema, saab rentnik küll ilma hinata, peab need aga isse weddama ka samast metsast, kui tarwis on. Rentnik ei tohi oma maa peal mõisa lubamise puid ehk haggu  raiuma, ja eidab enast  metsa seaduse alla, mis Palla mõisas on. 

 § 6. Rentnik peab tähele pandma, miss  Talurahwa seadusse ra. § § 146, 147 ja 899 õpetab, nink ei tohi sepärast ei õlgi, ei heinu ei ka agganaid ilma  mõisa teadmata nink lubata wälja anda ehk äramüima. Lina ei tohhi rentnik enamb kui üks wakk tehha.

  Kui rentnik selle punkti wasta eksib, maksab tema tehtud wakamaa pealt trahwi 25 /kakskümmend  wiis/ rubl.

§ 7. Kõik õnnetused mis rentnikul pikse, tulekahjo, rahe,tõprakatku tõttu juhtuma, peab tema üksinda kandma, ni sama kõige tulu eest, mis tema oma ehk perre hooletuse läbi juhtub, kõige oma inwentariga wastotama. 

§ 8. Rentnikul om keelmata, rendito maa peal igakõrd särabsid tööd ette wõtta, nink läbi tema se maa paremba kõra peale säta, ei wõi  agga tassumist selle eest nõuda, olgu siis et täitmisse hind mõisa poolt lubatu ja kirja pandut on.

§ 9.  Mõisawallitsusel on õigus iga kõrd rentniko majapiddamist üllewadata , ehk teist lasta üllewadata.

§ 10. Ilma mõisa wallitsuse lubamiseta ei tohi rentnik seda platsi ei  tegelikult ei ka ossalt teisele erarentida  

, waid muido kaotab tema renti õigus.

§ 11. Kui 23 Oktobril 1909 a. sesinane kontrakt ei massa ei rentniko poolt üllesüteldanud ei olnut, siis jäeb tema weel üks aasta kindlaks.

§ 12. Esimesel webruaril enne  platsi  käest äraandmist, peab rentnik  wastsel rentnikul  pole ellomaja nink muu  honed nink koddasid  pruukimiset jätma.

§ 13. See eest et kõik  mis siin kontraktis om nimetatut, rentniko polest peaks täidetut, siis saab rentnik kõige oma warrandustega, nink nimelt oma majapiddamisse inwentariumiga nink peab  sepärast majan kõigewähembalt 1 hobune nink 6 tõõbrat kõlblikun kõrran piddama nink Teis jaggu wakka tõug wilja seemet aidan hoitma.

§ 14. Kui rentnik enne rendiaega peaks surema, siis pärib kõik tema õiguset ja  sundimuset sellest kontraktist tema perrijate kätte, kuini  tulewa 23 Aprili kuuni, ent peawat  nemat aga ühhe mõistliku mehe sinna saeda, kellel wõib  mõisawallitsus ned maad kätte uskuma. Kui mõis peaks ühte teise herrale sama äramüidut ehk ärarenditut, siis jääb siiski se kontrakt kindlaks.

§ 15. Päle selle lepwa mõisawallitsus rentnikuga weel se päle:

    1) kõik honet ja majade parrandamine om rentniko kohhus ja  ei saa  tema mõisa poolt  muud kui palgit ja lattit mis tarwis lähawat. Tema wõttab majad Jürripäewal 1907, nii wastu, kui need 

     saawat sel kõrral olema, ka kui tema seal juba rentnik olli  ja need parandedu terwelt ja hää kattustega peale renti aega  lõppu taggasi andma;

    2) Rentnik ei tohhi mõisa herral ehk muu weiksemaapiddajada Piiri platsin krawi lõikama ehk wett läbbi laskma;

    3) Rentnik  wõttab enda  päle põllut  kümnet  wäljat piddada 2 kessa all, 2 rukki all, 4 tõugu, 2 ristikheina all. Igga üks umbes 2  6/10 wakkaall suur .

Rentnik om wasta wõttnud:

    1) Ellomaja palkidest lastu kattusega.

    2) rehhi , raudkiwwist schindli kattusega.

    3) Ait palgidest õlekattusega.

    4) laut raudkiwwidest õlekattusega.

    5) Kühh palgidest õlekattusega.

   6) saun palgidest õlekattusega.

   7) 6 sülda puid.

   8) aia ümber latti ja postit aedat kõik joondes.

      Rendile andja C Nemwalz

     Rendile wõtja ei oska kirja, tema palwe peale kirjutas alla  Karl Holst.

1907 a Januari 25 päewal toodi see leping Pala walla kohtule kinnitamiseks Pala mõisaomaniku Alex von Stryki woliniku Karl Nemwalzi ja Pala walla liikme Juhan Jaani p Annasti poolt, kes mõlemad kohtule isiklikult tuntud ja lepinguwõimulised. Leping on pooltele ette loetud ja kirjutasid alla Karl Nemwalzise oma käega, aga Juhan Annasti eest, kes ise kirja ei oska tema palwe peale Karel Holst.

Aktiraamat N: 1.

Esimees K. Reinhold

 liikmed K Holst W Tamming.

Pala vallakohtu pitsati jäljend.