Mõisamaa meeste kontraht.
§1. Pala mõisa walitsus annab Mareta mõisa maakoha Willem Kukke kätte, Jüripäewast 1907 kunni Jüripäewani 1908 kelle eest Willem Kukk mõisale 4/nelli/ jallapäewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks rukki põld, üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 15 5/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Willem Kukk terwelt wasta wõtma ja niisamati ta kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus ( §4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Willem Kukk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mareta talust ei sõnnikut ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Willem Kukk peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Willem Kukk saab aastas 2/ kaks / 6- jalalist sülda 3/4 arsinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Willem Kukk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel. Need päewad, mida Willem Kukk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29 Septembrini talwe päewad 30 Septembrist kunni Jürripäewani,
ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwade päewade rahha peab 29 Septembril suwe ja talwepäewad 23 aprilil 1908 ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis §1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukki ehk nisut 4 wakamaad
odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heina ja ristik waka maa eest 1 (üks) Rubl.
Talwe wilja waka maa eest 1 (üks) Rubl.
suwwe wilja waka maa eest 1 (üks) Rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Mareta talun aasta üle pidama kõige wähemb kaks /kaks/ suurt karjalehma ja 1 /üks/ hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kui õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab .
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Willem Kukk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsuse seda nõuu teada annab. Kui mõlemist poolt õigel ajal saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Peale selle lubab Willem Kukk 4damast Januarist 1907 kunni 23 Aprillini 1902 se tähendab selle aja eest, mis tema Mareta kohas ilma metsawahi kohusit pidas. Mõisa walitsusele maksma 20 rub. 69 cop. Kautsioniks maksab tema 23 Aprilil 1907 34 (kolmkümend nelli) rubla 80 cop., mis temale wälja mineku ajal tagasi antud saab, peale selle kui tema koha ausalt käest ära andis.
Hoonete seisus:
1.Ellomaja Sindli kattuse all korstnaga hea, kõik ahjo ja raud kram mõisa omma.
2. hobusetall, laut ja lamba laut Sindli kattuse all, hinget mõisa oma.
3. kaks õllestiku õlle kattuste all, hinget mõisa oma.
4. kaks Aita üks õlle ja teine pilpa kattusega, hinget mõisa.
5. kaks heina küüne õlle kattuse all.
6. üks Saun, Pilpa kattusega raud ja Ahi mõisa oma.
7. Õwwe ümber aijad ja kaew.
Palla sel 8 webruaril 1907.
Willem Kukke.
Mõisa asemin. C Nemwalz
1907 a. 8 webruaril on see rendileping Pala wallakohtule isiklikult tuntud Pala walla liikme Willem Marti p. Kukke ja Pala mõisaomaniku Alexander von Stryki woliniku Karl Nemwalzi poolt ustawaks tunnistamiseks ette pandud. Lepingu tegemise wõimus ja nad on teda oma käega ise allakirjutanud. Lepingu sisuga on nad rahu. Akti raamat N:
Esimees K. Reinhold
liikmed K. Holst W Tamming
Aj. kirjutaja Brükkel
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§1. Pala mõisa walitsus annab Mareta mõisa maakoha Willem Kukke kätte, Jüripäewast 1907 kunni Jüripäewani 1908 kelle eest Willem Kukk mõisale 4/nelli/ jallapäewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks rukki põld, üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 15 5/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Willem Kukk terwelt wasta wõtma ja niisamati ta kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus ( §4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Willem Kukk peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mareta talust ei sõnnikut ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Willem Kukk peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Willem Kukk saab aastas 2/ kaks / 6- jalalist sülda 3/4 arsinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Willem Kukk ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel. Need päewad, mida Willem Kukk rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29 Septembrini talwe päewad 30 Septembrist kunni Jürripäewani,
ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwade päewade rahha peab 29 Septembril suwe ja talwepäewad 23 aprilil 1908 ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis §1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema 4 wakamaad rukki ehk nisut 4 wakamaad
odrad wõi ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
heina ja ristik waka maa eest 1 (üks) Rubl.
Talwe wilja waka maa eest 1 (üks) Rubl.
suwwe wilja waka maa eest 1 (üks) Rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Mareta talun aasta üle pidama kõige wähemb kaks /kaks/ suurt karjalehma ja 1 /üks/ hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kui õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisa walitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab .
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Willem Kukk wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsuse seda nõuu teada annab. Kui mõlemist poolt õigel ajal saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Peale selle lubab Willem Kukk 4damast Januarist 1907 kunni 23 Aprillini 1902 se tähendab selle aja eest, mis tema Mareta kohas ilma metsawahi kohusit pidas. Mõisa walitsusele maksma 20 rub. 69 cop. Kautsioniks maksab tema 23 Aprilil 1907 34 (kolmkümend nelli) rubla 80 cop., mis temale wälja mineku ajal tagasi antud saab, peale selle kui tema koha ausalt käest ära andis.
Hoonete seisus:
1.Ellomaja Sindli kattuse all korstnaga hea, kõik ahjo ja raud kram mõisa omma.
2. hobusetall, laut ja lamba laut Sindli kattuse all, hinget mõisa oma.
3. kaks õllestiku õlle kattuste all, hinget mõisa oma.
4. kaks Aita üks õlle ja teine pilpa kattusega, hinget mõisa.
5. kaks heina küüne õlle kattuse all.
6. üks Saun, Pilpa kattusega raud ja Ahi mõisa oma.
7. Õwwe ümber aijad ja kaew.
Palla sel 8 webruaril 1907.
Willem Kukke.
Mõisa asemin. C Nemwalz
1907 a. 8 webruaril on see rendileping Pala wallakohtule isiklikult tuntud Pala walla liikme Willem Marti p. Kukke ja Pala mõisaomaniku Alexander von Stryki woliniku Karl Nemwalzi poolt ustawaks tunnistamiseks ette pandud. Lepingu tegemise wõimus ja nad on teda oma käega ise allakirjutanud. Lepingu sisuga on nad rahu. Akti raamat N:
Esimees K. Reinhold
liikmed K. Holst W Tamming
Aj. kirjutaja Brükkel
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
