PROTOKOLL

Krootuse: Hurmi valla kohtuistungite protokollid (1873-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.6
Kaader
154
155
Daatum28.11.1880
Protokolli number120
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Joh. Pähn Peakohtumees
Joh. Purasson Kohtumees
Mihkli Laine Kohtumees

Kohto een kaiwas An Asi /m.s. temä mees Mihkli Asi/, et neil oma poolema mehe naisega Liiso Asi'ga tüli tulnu, kos nemä tõine tõist sõimama nakanu, perän kui neil tüli suures lännu sis löönu temä Liisot käega, kes temä sis kiwipäält hiussit pitte maha tõmmanu ja pesma nakanu, ei tiia kellega temäle ola pääle ollew löönu, nii et weri ollew wälja tulnu.

Liiso Asi /m.s. temä mees Kusta Asi/ wastut selle kaibduse pääle, et temä ollew kül käega löönu, aga hiussit pitte ei ollew temä mitte Anne kisknu. Sõimanu ollew nema mõlemba tõine tõist. Ann Asi ollew teda kül hiussit pitte kisknu.

August Astel tunnist, et An Asi ollew enne sõimama nakanu ja löönu ka Liiso Asjale enne kuna sis ka Liiso Asi An Asjale löönu. An ollew Liiso hiussit pitte maha tõmmanu, kuna temä sis ärä wälja lännu ja pikembalt ei ollew nännu.

Ello Wiga tunnist, et An ja Liiso Asi nakanu tülütsema, ei ollew neide taplejate pesmist nännu, muud kui nännu, kui Liiso poig Aadam pästnu naiste kässi hiussist wallale, kuna sis An Asi perast maast üles tulnu ja wäega iknu ja ütelnu, et Liiso ollew temä käe olast maha löönu;

Kusta Asi ütelnu oma naisele:"Anna häste, nii et temäle mõos."

Otsus:

Tunnistajate üteluse, kui ka kohtunkäüjate oma üteluse perrä omma mõlemba kohtun käüja süüdlase ja peawa nii häste An Asi kui ka Liiso Asi selle kakeluse perast 2 ööd päiwä kogokonna türmin istma ja Kusta Asi peap 1 ööpäiw türmin istma, et temä oma naist om käsknu weel An Asja pessa, kuna temä oles pidanu keelma.

Kui kog.kohto otsus ja Sääduse §§ 773 ja 774 kohtun käüjile ette saiwa loetu, sis olliwa kõik kohtun käüja selle otsusega rahul.


 

Kohto een kaiwas An Asi /m.s. temä mees Mihkli Asi/, et neil oma poolema mehe naisega Liiso Asi'ga tüli tulnu, kos nemä tõine tõist sõimama nakanu, perän kui neil tüli suures lännu sis löönu temä Liisot käega, kes temä sis kiwipäält hiussit pitte maha tõmmanu ja pesma nakanu, ei tiia kellega temäle ola pääle ollew löönu, nii et weri ollew wälja tulnu.

Liiso Asi /m.s. temä mees Kusta Asi/ wastut selle kaibduse pääle, et temä ollew kül käega löönu, aga hiussit pitte ei ollew temä mitte Anne kisknu. Sõimanu ollew nema mõlemba tõine tõist. Ann Asi ollew teda kül hiussit pitte kisknu.

August Astel tunnist, et An Asi ollew enne sõimama nakanu ja löönu ka Liiso Asjale enne kuna sis ka Liiso Asi An Asjale löönu. An ollew Liiso hiussit pitte maha tõmmanu, kuna temä sis ärä wälja lännu ja pikembalt ei ollew nännu.

Ello Wiga tunnist, et An ja Liiso Asi nakanu tülütsema, ei ollew neide taplejate pesmist nännu, muud kui nännu, kui Liiso poig Aadam pästnu naiste kässi hiussist wallale, kuna sis An Asi perast maast üles tulnu ja wäega iknu ja ütelnu, et Liiso ollew temä käe olast maha löönu;

Kusta Asi ütelnu oma naisele:"Anna häste, nii et temäle mõos."

Otsus:

Tunnistajate üteluse, kui ka kohtunkäüjate oma üteluse perrä omma mõlemba kohtun käüja süüdlase ja peawa nii häste An Asi kui ka Liiso Asi selle kakeluse perast 2 ööd päiwä kogokonna türmin istma ja Kusta Asi peap 1 ööpäiw türmin istma, et temä oma naist om käsknu weel An Asja pessa, kuna temä oles pidanu keelma.

Kui kog.kohto otsus ja Sääduse §§ 773 ja 774 kohtun käüjile ette saiwa loetu, sis olliwa kõik kohtun käüja selle otsusega rahul.


 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS