Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Mareta mõisa maakoha Widrik Laumetsa kätte. Jüripäewast 1908 kunni Jüripäewani 1911 kelle eest Wid. Laumets mõisale 4 (nelli) jalla päewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 15 5/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Widrik Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi võib ära jooksta.
§ 3. Widrik Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mareta talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja vedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4.Widrik Laumets peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Widrik Laumets saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo valmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Widrik Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel. Need päewad, mis Widrik Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 35 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembrini talwepäewad 30 Septembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduvate päewade rahha peab igal 29. Septembril suwwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ärra tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema, 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 4 wakamaad odrad või ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
Heina ja ristiku wakkamaa eest 1 (üks) rubla. Talwe wilja wakka maa eest 1 rubl.30 kop. (üks rubla 30 kop) Suwe wilja wakkamaa eest 1 (üks) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Mareta talun aasta üle pidama kõige vähemb 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei või tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse päras trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Widrik Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemist poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Widrik Laumets annab omast krundist, mis all pool maanteed 4 wakka maa ja 19 kap. suur on. Metsa wahile, ja saab hendale 14 waka maa mis enne Jakob Petrose käes heina ja karjamaad olli selle wasto, nenda et Laumetsal õigust ei olle metsa karjamaad ka nõuda. Peale selle lubap Widrik Laumets metsawahi lehma ja lambat oma karja wõtta ja ka hobuse kui ka lehma kraami andma.
Hoonete seisus:
1.) Ellomaja Sindli kattuse all hea, kõik ahjo, raua kraam kui ka raudpliit on mõisa omma.
2.) hobuse tall, elajalaut ja lambalaut sindli kattuse all hea, henget kui ka muu raua kraam on mõisa oma.
3.) Kaks õllestik õlle kattuse all henget mõisa oma.
4.) Kaks aita, üks õlle ja tõine pilpa kattusega, raud ja henget mõisa oma. Kui ka kastlukkut.
5.) Kaks heina küün õlle kattusega.
6.) Üks Saun pilpa kattusega raud ja ahi mõisa oma.
7.) Õwwe ümber aijad ja kaew.
8.) Üks Sea kong lauda külles.
Tähendus: p. 3 all nimetud üks õlestik ja p. 5 all nimetud üks heina küün saawad metsawahile, kunas tõine õlestik ja küün rentnikule jäewad.
Witrik Laumets (allkiri)
Mõisaasemik: C Nemwalz (allkiri)
Ükstuhat üheksasada kaheksandal aastal Juuni kuu 19 päewal on see rendikontraht isiklikult tuttawate Widrik Laumetsa ja Pala mõisawalitseja Karl Nemwalzi poolt, kes mõlemad Pala mõisas elawad, Pala wallakohtule ustawaks tunnistamise jauks ettetoodud, selle kohtu asupaigas, Pala wallamajas. Seejuures tõendab wallakohus, et see rendileping pooltele ette on loetud ja nende mõlemite poolt oma käega allakirjutud. Aktiraamat N: 4.
Kohtuesimees K. Reinhold
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisa walitsus annab Mareta mõisa maakoha Widrik Laumetsa kätte. Jüripäewast 1908 kunni Jüripäewani 1911 kelle eest Wid. Laumets mõisale 4 (nelli) jalla päewa nädalas teeb.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 15 5/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Widrik Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi võib ära jooksta.
§ 3. Widrik Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mareta talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja vedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisa maa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4.Widrik Laumets peab kõige Palla mõisa maa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Widrik Laumets saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo valmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Widrik Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewad eest 40 kop. suwel ja 30 kop. talwel. Need päewad, mis Widrik Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 35 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembrini talwepäewad 30 Septembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduvate päewade rahha peab igal 29. Septembril suwwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ärra tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redeli peale panema, 4 wakamaad rukkit ehk nisud, 4 wakamaad odrad või ernid ja 4 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest maksetud:
Heina ja ristiku wakkamaa eest 1 (üks) rubla. Talwe wilja wakka maa eest 1 rubl.30 kop. (üks rubla 30 kop) Suwe wilja wakkamaa eest 1 (üks) rubla.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Mareta talun aasta üle pidama kõige vähemb 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei või tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri maha lasta, mis wäljas pool õuue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õuue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse päras trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumist wõiks nõuda.
§ 13. Widrik Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemist poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Widrik Laumets annab omast krundist, mis all pool maanteed 4 wakka maa ja 19 kap. suur on. Metsa wahile, ja saab hendale 14 waka maa mis enne Jakob Petrose käes heina ja karjamaad olli selle wasto, nenda et Laumetsal õigust ei olle metsa karjamaad ka nõuda. Peale selle lubap Widrik Laumets metsawahi lehma ja lambat oma karja wõtta ja ka hobuse kui ka lehma kraami andma.
Hoonete seisus:
1.) Ellomaja Sindli kattuse all hea, kõik ahjo, raua kraam kui ka raudpliit on mõisa omma.
2.) hobuse tall, elajalaut ja lambalaut sindli kattuse all hea, henget kui ka muu raua kraam on mõisa oma.
3.) Kaks õllestik õlle kattuse all henget mõisa oma.
4.) Kaks aita, üks õlle ja tõine pilpa kattusega, raud ja henget mõisa oma. Kui ka kastlukkut.
5.) Kaks heina küün õlle kattusega.
6.) Üks Saun pilpa kattusega raud ja ahi mõisa oma.
7.) Õwwe ümber aijad ja kaew.
8.) Üks Sea kong lauda külles.
Tähendus: p. 3 all nimetud üks õlestik ja p. 5 all nimetud üks heina küün saawad metsawahile, kunas tõine õlestik ja küün rentnikule jäewad.
Witrik Laumets (allkiri)
Mõisaasemik: C Nemwalz (allkiri)
Ükstuhat üheksasada kaheksandal aastal Juuni kuu 19 päewal on see rendikontraht isiklikult tuttawate Widrik Laumetsa ja Pala mõisawalitseja Karl Nemwalzi poolt, kes mõlemad Pala mõisas elawad, Pala wallakohtule ustawaks tunnistamise jauks ettetoodud, selle kohtu asupaigas, Pala wallamajas. Seejuures tõendab wallakohus, et see rendileping pooltele ette on loetud ja nende mõlemite poolt oma käega allakirjutud. Aktiraamat N: 4.
Kohtuesimees K. Reinhold
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
