Tõiselt Protokoll № 40 pääle sest 20 Agustist s.a mes jo perris herra käen om, saiwa ne samma weel toist kõrda kohto poolt läbbi kulleldus kui nimmelt. 

1.  Tiggasepetri Michel Wõsso om ni kui herral ülles anto om

2. Kokkeri Johann Peitli ka ni samma.

3. Kokkeri Jaan Läwwi ka ni samma.

4. Juusa Jakop Uibo ka ni samma- ent 

5. Lesk Ann Soldan olli ülles anto üts koorma hakko, ja olli ommete üts koorma 3 arschinat pikka puu ja salgas ikkes ärra et temma ei ollewat mitte perrisherra mõtsast toono

6. Kakko David Lukkatz es wõi lubbamisse pääle tunnistus tähte ette neidata ent salgas ikkes. 

7. Wija Jaan Mandli om ni kui perrisherrale ülles anto om 

8. Michel Sõõrd lubbas tunnistus tähte tuwwa, ent es olle Kohto küssimisse pääle mitte ette neüdäta

9. Jaan Wisnapuu jäije ikkes omma ülles andmisse manno 

Ni kui perrisherrale ulles anto om

Sai weel Mõtsawaht Jaan Uibo ette kutsotus ja küssitus kas om neile lubbano wai omma egga üts omma jõudo mooda saanowa, kes selle pääle ütles, minna ei olle mitte üttele ainole lubbano ei olle ka minno Silm mitte nänno kui nemma ommawa wiino. Mõtsa allone olli haina teggemisse aigo jälgi teus kando ei ka lasto konnegi mitte natta es olle, et mitte arwo sukkugi es sa, ent andno ehk lubbano minna kelleki ei olle, selle pääle woin minna kui suremb Kohhos nõwwap wandega tõttes tetta. 

Sai ka Mõtsawaht Hendrik Tuhhand käest küssitus kost ne ulles anto puu ja haggo ommawa saado, kes selle pääle ütles mes minna olle ülle kaeno ja nänno ommawa kiik Pallo mõtsa puu ja haggo arwata

Ni samma olli Johann Raig ka Pääkohtomehhele üttelno kes ei olle wõino mitte kohto pääle tulla. 

Kohhus arwas tunnistusse perra ka, et kiik mes een ülles anto om, om Pallo mõtsast toodo ent Otsusse andmisse käsk jättap se sinnane Koggokonna Kohhos perris herra käskmisse alla. 

                                                    (Allkirri nago üllewal)