Copiae. Poole tera renti kontraht Nukka karjamõisa maa ülle.
Palla mõisa walitsus ja Kokkora walla liige August Punder ning Saare walla liige Karel Puuseppa wahel sündis tänasel päewal järgmine leping.
§ 1. August Punder ja Karel Puusep tulewat 23ne Aprillil 1909 kuwe aasta peale, se tähendab kuni 23ne Aprillini 1914 pooletera mehedeks Palla Nukka karjamõisa ja peab igaüks nendest omale tubli sulane wõtma, nenda et alati nelli teist mehhet seal tarwilikus tões wõiwat tehha.
§ 2. Nukka karjamõisa wäljad 98 wakamaad sawat üksteistkümne wäljadest jaggatud, kelle wilja waheldus järgmine peab olema: I kessa, II rükkit. III ristikheina, IV ristikheina, V kaks jagu odrat üks jaggu kartofflit, VI kaerat , VII kessa VIII rükkit, IX kartofflit X odrat XI kaks jaggu linna üks jaggu kaerate all.
§ 3. Heinamaad antakse pooletera meestele 32 ½ /kolmkümmend kaks üks pool) wakkamaad, nimelt Mutti heinamaa /12½ wakkamaad/ ja Leppa lodu heinamast 20/kaks kümment/ wakkamaad. Kõik haggudest puhtaks peawad wõtma, ja kah nenda wälja mineku aijal peawat ära ostma.
§ 4. Karjamaast saawat pooletera mehhet Nukka karjamaad /22 wakkamaad / ja Nukka ristiku põllud, peale selle kui ristiku saak ärawedasiwat. Palla mõisa monakute karri käib aga kui karjaga ühhes, ja peawat pooletera mehhet tarwilikut karjuset muretsema ja palkama. Mõisa maksab moona karja eest oma poole karjuse palkale aastast jurde 8/kaheksa/ puda rükkit 5 /wiis/ puda odrat 3/kolm/ wakka kartofflit ja 25/kakskümmet wiis/ rubl. Palk saab mõisa poolt wälja makstud kui moona karri talweks kinni pantakse. Karjuset peawat mohna karri nende lauta wiima kordaman? peale söötmist ajama. Oma hobuset wõiwat korda tema rehhes kamitsas pidama Nukka söödi ma platsi peale mis ? all seisab ja sonis ? wälja wahhel.
§ 5. Punder ja Puusep peawat aasta ümber pidama 4 (neli) hobuset ja 8 (kaheksa) sarwloomat, kõige wähemb. Karja keimise aijal ei tohi weise karja lasta rohkem kui ülleüldse 8 (kaheksa) lambat ja nisama palju tallekest. Kui mohnakarjale on luban mõisa wälja peale käia, siis lähwat , pooleterameeste loomad ühhes.
§ 6. Rükki ,odra ja kaerati saak, mis Nukka wäljadest tuleb ja sellest järrel jäeb, kui mõisa poolt antud semned ärra arweti, saab mõisa ja pooleterameeste wahel poolest jaggatut niisama ka õllet mis Nukkast tulewat. Wiljapeksmine sünib mõisa maschinaga, poole tera mehhet peawat aga tarwilikut töötegijat oma käest anda wäljaarwatud maschnist ja õlle sisselaskja ja maksawad pealegi mõisale peksmise ja wilja kuiwatamise eest 10 kop. igga wiljawakka eest, sellest osast mis neile jäeb. Nukka wilja peksmine sünib sele kõrral, kui mõisa enda willi suggu ära peksetud ja kuivatud on, se tähendab, peale mõisa rukkit tulewad Nukka rukkit, peale mõisa odrat Nukka odrat, peale mõisa kaerat Nukka kaerat. Õllet sawad sel modul jaggatud, et üks koorem läheb mõisa küini teine pooleterameestele.
§ 7. Terwe ristiku saak Nukkalt mis pooleterramehhet niidawat ja mõisawalitsuse järrel küini wedawad, jäeb mõisale wäjaarwatud 4 (neli) wakkaalla saak, mis mõisawalitsus pooleterrameestele nende heaks kätte annab. Pooleterrameestel saawat antud 50 (wiiskümmet) paari ristiku reddelit, mis peawat alati korrapäralikult oitma ja wäljamineku ajaks mõisale tagasi andma. Ristiku reddeli parandamiseks antakse igga aasta mõisa metsast kuiwi 40 (nellikümmet) peeli puud ja 80 (kaheksa kümmet) warwad.
.§ 8. Wikki saak mis ühest kesast tuleb jäeb mõisale kes teda laseb oma karjaga ära sööta ehk pooleterameeste läbbi maha niita ja küini wedada.Wikki wälja sõnik peawat pooleterra mehhet juba talwel wälja wedama, kuiki laotamise ja sissekündmise aeksasti kewadel sündib.
§ 9. Ühhe kartoffli wälja saak keddas poole terra mehhet maast üles wõttawad ja müigi kohale peawat ära weddama jäeb tervelt mõisale, ilma et pooletera mehhet wõiksit selle ossa omale saada. Selle assemel sawat kewat 1/3 (üks komandik) wälli kartofflimaad, kellele mõisa poolt semnet lainatakse ja 2/3 /kaks kolmandiko/ wälli kewat isse oma lina semne mahha külwawat ja kellest mõis omale ossa ei nõua. Siiski on mõisale lubba peale kartoffli mahha pannemise märama kust kohal pooleterameeste kartoffeli maa peab olema. Oma linat wõiwat pooleterramehhet Palla karjamõisa
rehhen ära harida, peawat agga rehti oma puidega kütma.
§ 10. Mõis annab pooleterameestele 2/kaks/ pööradrat ja 2 (kaks) wedroäkket nendel pruukida. Pooletera meeste kohus on agga need mõisa riistat alati heas kõrran oita, ja kui ära, lähvat rikkumata tagasi anda. Adra teritamine sünib mõisa seppikodan ilma maksuta. Niisama sawat nende hobuset mõisa seppast rautut. Kuiki muide pooleterra meeste töenõude ja põluriistade ja hobuse riistade parandamine nende kohus on. Ilma maksuta hobuse rautamise eest, wedawat pooleteramehhet igga aasta talwel mõisale ilma maksu nõudes 40/nellikümet/ sülda puud metsast ja
lähwat 40 (nellikümet) hobuse päewat jäemis ja jäi paikapanemise juures sügiseks saeweddu Tuhhast vai Kadrinast.
§ 11. Need ajamaa tükkid mis Nukka maja ümber on jäewat poole terra meestele, ainult üks kuwendik aijama saab selle moonamehele antud kedas Nukkal Jaan Waddi kõik asutama saab ja kellel ka õigus on oma lehma ,lambat ja sigga Nukka laudas talwe üle oita, 1919dal aastal jäeb kõik aija maa ilma sõnnikud 1910dal aastas alles saades, teeb igga aasta pool poole lina meeste aija maa wähtud milles teine pool wähtamata jäeb. Aiamaa wähtamine märab mõisa walitsus, kuiki põllu maade wäetamine sõnniku weo järrel igga aasta sünib, kes selle läbi suurendetud saab et mis lubab poole terra meestel sõnnikuweddu ajal oma laudadest nii palju sõnniku koormad Nukkale weddada, kui mõis Nukkalt süggisel õle koormasit sai. Kunstsõnnik lubab mõisa oma poolt, poole
terra mehet peawat agga tedda sealt ära tooma kust mõis oma kunstsõnnik toob.
§ 12. Jürri päewast 1909 kui se heina saaki sel samal aastal, sawat pooleterramehhet mõisa 120/sada kaks kümmet/ puuda maaheinat, nenda kui neil kontrahti alustusel hobuse toit ei ole ja peawad need heinad kontrahti lõppemise ajal, ehk siis kui üks neist ehk mõlemat peaksiwat Nukkalt ära minema, mõisale tagasi antud saama. Heina, õlgi ehk muu looma toidu ära müümine ehk wälja lainamine wai wäljaandmine on pooleterrameestele keeltud, kes wastalisel kõrral oma õigust kaduwat, nenda et need järgmisel Jürri päewal wõib wälja saata, kui ka kontrahkti aastat weel möda ei ole.
§ 13. Talwel antakse mõisa metsast pooleterameestele oma kolme tubba sojendamiseks ja lina harrindamiseks 12/kaksteistküme/ sülda 3/4 arschina pikkat põletamise puid ja 450/nellisadda wiiskümmet/ kubbu haggu mis isse ligi weddawat.
§ 14. Pooleterrameestel ehk nende perekonna liikmetel on keeltud Nukkal koerat pidama, olgu siis kui koer kettis on.
§ 15. Kõik krawi mis Nukkal on, ehk ettepiddi sinna lõigatakse peawat poole terra mehhet alati korralikult nitma, nenda et wesi jooks lahti on. Suwel, enne kessa kõrwamiset, peawat kessakraawit tegelikult puhastätut saama, kui põlumehe säedus seda nõuab. Ka selle peale peawat rõhku panema et wessi torrude otsat lahti seisawat. Kiwid mis mõis Nukkal laseb lõhkuda wedawat poole teramehhet ära, sinna kuis juhatakse, mets järwe, ja maksetakse neile 7 jalusse kubiksülla wiisi päewast ülle seatud kiwwisilla eest 2/kaks/ rubla. Juhtub et kiwwit kruusa aukusse tulewat wisata, siis leppiwat mõisawalitsus ja pooleterramehet kokku, kui palju seda weddo eest tuleb maksa.
§ 16. Põlluharimise töede jaggamise ja tõinetõise poolt heidawat pooleterra mehet ennast kahtlemata mõisawalitsuse kässute ja juhatamise alla ka kui wastulisel kõrral oma õigusi kaotawat ja enne kontrakti lõpmist wälja peawat minema. Wargus, kui se peaks pooletera meestest ehk nende perekonna liigmedest sündima olgu et mõisa warrandus wai muu warrandus warrastatut saab, annab mõisawalitsusel see õigus süidlane kohe ilma tassutamisi ära saata.
§ 17. Kambri ahjut, akna ruttut, hinget ja lukkut miss elu kambritedes on peawat pooleterra mehhet allati ornungis pidama ja katkised ruttut oma kuluga lasta parandada. Kõrwaliste honete ülle peawat pooleterra mehhet hoold kandma et newad rikkutut ei saa, nii kui õiged majapidajad,ja peawad newad parandamise material, mis nendest pruugitud majadest tarwis peaksid olema isse liggi weddama. Ka tulekahju eest ära hoitma on nende pea kohus, nii kui wastalise kõrral, kui nähha on et newat tulega ettewaatamatta ümber keiwat mõisawalitsusesele õigus on süüdlaset ka enne kontraktis nimetud aega ,ülles ütelda.
§ 18. Wiimati töötawat kontrakti tegijat seda kontrakti kõiges siinnimetatud punktides auussasti pidada, ja on nemat selle tõendamiseks oma allkirri selle kontrakti alla pantud, mis kolmes eksemplaris üles pantud sai, kellest üks jääb mõisawallitsusele, ja teine pooleterra mehhele ja kolmas wallakohtule. See kautioni rahha mis pooleterra mehhet mõisale 24dal Nowembril 1908 kwitungi N: 29 järel sisse maksiwat, saab neile 23 Aprilil 1909 kwitungi wasta wälja makstud, nii pea kui newat ennast Nukkale assutasiwat.
Palla 27 Nowembril 1908.
Mitteloetav allkiri. August Punder
Karel. Puusep.
Tõsjatšja devjatsot vosmogo goda dekabrja mesjatsja tšetvertago dnja akta sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu Sudu v pomeštšeniji Suda, nahodjaštšimsja v Pallaskom vol. dom
Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v imeniju Palla dvorjaninom Aleksandrom f. Stryk i krestjanami Augustom Punder i Karlom Pusep, litšno volostnomu Sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto akt sei protšitan dogovarivajuštšimsja litsam i imi pered vol.Sudom sobstvennorutšno podpisan po aktovoi knig N: 5.
Predsedatel K Reinhold
Pisar Brjukkel
Palla vallakohtu pitsati jäljend.
Copiae. Poole tera renti kontraht Nukka karjamõisa maa ülle.
Palla mõisa walitsus ja Kokkora walla liige August Punder ning Saare walla liige Karel Puuseppa wahel sündis tänasel päewal järgmine leping.
§ 1. August Punder ja Karel Puusep tulewat 23ne Aprillil 1909 kuwe aasta peale, se tähendab kuni 23ne Aprillini 1914 pooletera mehedeks Palla Nukka karjamõisa ja peab igaüks nendest omale tubli sulane wõtma, nenda et alati nelli teist mehhet seal tarwilikus tões wõiwat tehha.
§ 2. Nukka karjamõisa wäljad 98 wakamaad sawat üksteistkümne wäljadest jaggatud, kelle wilja waheldus järgmine peab olema: I kessa, II rükkit. III ristikheina, IV ristikheina, V kaks jagu odrat üks jaggu kartofflit, VI kaerat , VII kessa VIII rükkit, IX kartofflit X odrat XI kaks jaggu linna üks jaggu kaerate all.
§ 3. Heinamaad antakse pooletera meestele 32 ½ /kolmkümmend kaks üks pool) wakkamaad, nimelt Mutti heinamaa /12½ wakkamaad/ ja Leppa lodu heinamast 20/kaks kümment/ wakkamaad. Kõik haggudest puhtaks peawad wõtma, ja kah nenda wälja mineku aijal peawat ära ostma.
§ 4. Karjamaast saawat pooletera mehhet Nukka karjamaad /22 wakkamaad / ja Nukka ristiku põllud, peale selle kui ristiku saak ärawedasiwat. Palla mõisa monakute karri käib aga kui karjaga ühhes, ja peawat pooletera mehhet tarwilikut karjuset muretsema ja palkama. Mõisa maksab moona karja eest oma poole karjuse palkale aastast jurde 8/kaheksa/ puda rükkit 5 /wiis/ puda odrat 3/kolm/ wakka kartofflit ja 25/kakskümmet wiis/ rubl. Palk saab mõisa poolt wälja makstud kui moona karri talweks kinni pantakse. Karjuset peawat mohna karri nende lauta wiima kordaman? peale söötmist ajama. Oma hobuset wõiwat korda tema rehhes kamitsas pidama Nukka söödi ma platsi peale mis ? all seisab ja sonis ? wälja wahhel.
§ 5. Punder ja Puusep peawat aasta ümber pidama 4 (neli) hobuset ja 8 (kaheksa) sarwloomat, kõige wähemb. Karja keimise aijal ei tohi weise karja lasta rohkem kui ülleüldse 8 (kaheksa) lambat ja nisama palju tallekest. Kui mohnakarjale on luban mõisa wälja peale käia, siis lähwat , pooleterameeste loomad ühhes.
§ 6. Rükki ,odra ja kaerati saak, mis Nukka wäljadest tuleb ja sellest järrel jäeb, kui mõisa poolt antud semned ärra arweti, saab mõisa ja pooleterameeste wahel poolest jaggatut niisama ka õllet mis Nukkast tulewat. Wiljapeksmine sünib mõisa maschinaga, poole tera mehhet peawat aga tarwilikut töötegijat oma käest anda wäljaarwatud maschnist ja õlle sisselaskja ja maksawad pealegi mõisale peksmise ja wilja kuiwatamise eest 10 kop. igga wiljawakka eest, sellest osast mis neile jäeb. Nukka wilja peksmine sünib sele kõrral, kui mõisa enda willi suggu ära peksetud ja kuivatud on, se tähendab, peale mõisa rukkit tulewad Nukka rukkit, peale mõisa odrat Nukka odrat, peale mõisa kaerat Nukka kaerat. Õllet sawad sel modul jaggatud, et üks koorem läheb mõisa küini teine pooleterameestele.
§ 7. Terwe ristiku saak Nukkalt mis pooleterramehhet niidawat ja mõisawalitsuse järrel küini wedawad, jäeb mõisale wäjaarwatud 4 (neli) wakkaalla saak, mis mõisawalitsus pooleterrameestele nende heaks kätte annab. Pooleterrameestel saawat antud 50 (wiiskümmet) paari ristiku reddelit, mis peawat alati korrapäralikult oitma ja wäljamineku ajaks mõisale tagasi andma. Ristiku reddeli parandamiseks antakse igga aasta mõisa metsast kuiwi 40 (nellikümmet) peeli puud ja 80 (kaheksa kümmet) warwad.
.§ 8. Wikki saak mis ühest kesast tuleb jäeb mõisale kes teda laseb oma karjaga ära sööta ehk pooleterameeste läbbi maha niita ja küini wedada.Wikki wälja sõnik peawat pooleterra mehhet juba talwel wälja wedama, kuiki laotamise ja sissekündmise aeksasti kewadel sündib.
§ 9. Ühhe kartoffli wälja saak keddas poole terra mehhet maast üles wõttawad ja müigi kohale peawat ära weddama jäeb tervelt mõisale, ilma et pooletera mehhet wõiksit selle ossa omale saada. Selle assemel sawat kewat 1/3 (üks komandik) wälli kartofflimaad, kellele mõisa poolt semnet lainatakse ja 2/3 /kaks kolmandiko/ wälli kewat isse oma lina semne mahha külwawat ja kellest mõis omale ossa ei nõua. Siiski on mõisale lubba peale kartoffli mahha pannemise märama kust kohal pooleterameeste kartoffeli maa peab olema. Oma linat wõiwat pooleterramehhet Palla karjamõisa
rehhen ära harida, peawat agga rehti oma puidega kütma.
§ 10. Mõis annab pooleterameestele 2/kaks/ pööradrat ja 2 (kaks) wedroäkket nendel pruukida. Pooletera meeste kohus on agga need mõisa riistat alati heas kõrran oita, ja kui ära, lähvat rikkumata tagasi anda. Adra teritamine sünib mõisa seppikodan ilma maksuta. Niisama sawat nende hobuset mõisa seppast rautut. Kuiki muide pooleterra meeste töenõude ja põluriistade ja hobuse riistade parandamine nende kohus on. Ilma maksuta hobuse rautamise eest, wedawat pooleteramehhet igga aasta talwel mõisale ilma maksu nõudes 40/nellikümet/ sülda puud metsast ja
lähwat 40 (nellikümet) hobuse päewat jäemis ja jäi paikapanemise juures sügiseks saeweddu Tuhhast vai Kadrinast.
§ 11. Need ajamaa tükkid mis Nukka maja ümber on jäewat poole terra meestele, ainult üks kuwendik aijama saab selle moonamehele antud kedas Nukkal Jaan Waddi kõik asutama saab ja kellel ka õigus on oma lehma ,lambat ja sigga Nukka laudas talwe üle oita, 1919dal aastal jäeb kõik aija maa ilma sõnnikud 1910dal aastas alles saades, teeb igga aasta pool poole lina meeste aija maa wähtud milles teine pool wähtamata jäeb. Aiamaa wähtamine märab mõisa walitsus, kuiki põllu maade wäetamine sõnniku weo järrel igga aasta sünib, kes selle läbi suurendetud saab et mis lubab poole terra meestel sõnnikuweddu ajal oma laudadest nii palju sõnniku koormad Nukkale weddada, kui mõis Nukkalt süggisel õle koormasit sai. Kunstsõnnik lubab mõisa oma poolt, poole
terra mehet peawat agga tedda sealt ära tooma kust mõis oma kunstsõnnik toob.
§ 12. Jürri päewast 1909 kui se heina saaki sel samal aastal, sawat pooleterramehhet mõisa 120/sada kaks kümmet/ puuda maaheinat, nenda kui neil kontrahti alustusel hobuse toit ei ole ja peawad need heinad kontrahti lõppemise ajal, ehk siis kui üks neist ehk mõlemat peaksiwat Nukkalt ära minema, mõisale tagasi antud saama. Heina, õlgi ehk muu looma toidu ära müümine ehk wälja lainamine wai wäljaandmine on pooleterrameestele keeltud, kes wastalisel kõrral oma õigust kaduwat, nenda et need järgmisel Jürri päewal wõib wälja saata, kui ka kontrahkti aastat weel möda ei ole.
§ 13. Talwel antakse mõisa metsast pooleterameestele oma kolme tubba sojendamiseks ja lina harrindamiseks 12/kaksteistküme/ sülda 3/4 arschina pikkat põletamise puid ja 450/nellisadda wiiskümmet/ kubbu haggu mis isse ligi weddawat.
§ 14. Pooleterrameestel ehk nende perekonna liikmetel on keeltud Nukkal koerat pidama, olgu siis kui koer kettis on.
§ 15. Kõik krawi mis Nukkal on, ehk ettepiddi sinna lõigatakse peawat poole terra mehhet alati korralikult nitma, nenda et wesi jooks lahti on. Suwel, enne kessa kõrwamiset, peawat kessakraawit tegelikult puhastätut saama, kui põlumehe säedus seda nõuab. Ka selle peale peawat rõhku panema et wessi torrude otsat lahti seisawat. Kiwid mis mõis Nukkal laseb lõhkuda wedawat poole teramehhet ära, sinna kuis juhatakse, mets järwe, ja maksetakse neile 7 jalusse kubiksülla wiisi päewast ülle seatud kiwwisilla eest 2/kaks/ rubla. Juhtub et kiwwit kruusa aukusse tulewat wisata, siis leppiwat mõisawalitsus ja pooleterramehet kokku, kui palju seda weddo eest tuleb maksa.
§ 16. Põlluharimise töede jaggamise ja tõinetõise poolt heidawat pooleterra mehet ennast kahtlemata mõisawalitsuse kässute ja juhatamise alla ka kui wastulisel kõrral oma õigusi kaotawat ja enne kontrakti lõpmist wälja peawat minema. Wargus, kui se peaks pooletera meestest ehk nende perekonna liigmedest sündima olgu et mõisa warrandus wai muu warrandus warrastatut saab, annab mõisawalitsusel see õigus süidlane kohe ilma tassutamisi ära saata.
§ 17. Kambri ahjut, akna ruttut, hinget ja lukkut miss elu kambritedes on peawat pooleterra mehhet allati ornungis pidama ja katkised ruttut oma kuluga lasta parandada. Kõrwaliste honete ülle peawat pooleterra mehhet hoold kandma et newad rikkutut ei saa, nii kui õiged majapidajad,ja peawad newad parandamise material, mis nendest pruugitud majadest tarwis peaksid olema isse liggi weddama. Ka tulekahju eest ära hoitma on nende pea kohus, nii kui wastalise kõrral, kui nähha on et newat tulega ettewaatamatta ümber keiwat mõisawalitsusesele õigus on süüdlaset ka enne kontraktis nimetud aega ,ülles ütelda.
§ 18. Wiimati töötawat kontrakti tegijat seda kontrakti kõiges siinnimetatud punktides auussasti pidada, ja on nemat selle tõendamiseks oma allkirri selle kontrakti alla pantud, mis kolmes eksemplaris üles pantud sai, kellest üks jääb mõisawallitsusele, ja teine pooleterra mehhele ja kolmas wallakohtule. See kautioni rahha mis pooleterra mehhet mõisale 24dal Nowembril 1908 kwitungi N: 29 järel sisse maksiwat, saab neile 23 Aprilil 1909 kwitungi wasta wälja makstud, nii pea kui newat ennast Nukkale assutasiwat.
Palla 27 Nowembril 1908.
Mitteloetav allkiri. August Punder
Karel. Puusep.
Tõsjatšja devjatsot vosmogo goda dekabrja mesjatsja tšetvertago dnja akta sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu Sudu v pomeštšeniji Suda, nahodjaštšimsja v Pallaskom vol. dom
Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v imeniju Palla dvorjaninom Aleksandrom f. Stryk i krestjanami Augustom Punder i Karlom Pusep, litšno volostnomu Sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto akt sei protšitan dogovarivajuštšimsja litsam i imi pered vol.Sudom sobstvennorutšno podpisan po aktovoi knig N: 5.
Predsedatel K Reinhold
Pisar Brjukkel
Palla vallakohtu pitsati jäljend.
