Kohto een kaiwas Mõisawalitseja S. Rõigas / Hr von Hertzbergi käsu pääle/ et tema saatnu omi sulasid nimelt MIhkel Tarend Jaan Ermel ja Peeter Raamat Nursi mõisast rüki tooma ja pantu säält neile 40 wakka rükki pääle ja kui nema säält tagasi tulnu, olnu nee röä kotti katskin lahutu, ja 2 1/2 wakka rükki olnu puudus. 2 moonameest jäänu Juba kõrtsi ja kolmas moonamees lännu Nursi mõisa, kuna perast ka 2 weel perrä tulnu ja olnu purjun.
Mihkel Tarend wastut selle kaibduse pääle, et temä lännu kül mõisawalitsuse käsu pääle Nursi mõisa rükki perrä, kohes sis Jaan Ermel ja Peeter Raamat purjotama jäänu ja temä ütsinda Nursi mõisahe lännu. Kotti olnu joba enne katski kui röä Nursi mõisan sisse pantu ja tee pääl lahknu ka hobese mõne kotti katski.
Jaan Ermel wastut, et see kül tõtte om et nema Juba Kõrtsi jooma ollew jäänu. Tee pääl ollew kül hobese mõne koti ärä lahknu ja Tille mäe pääl lännu koorma ümbre kos üts kot lahki lännu, kost rükki wälja ollew lännu.
Peeter Raamat wastut, et temä ei ollew mitte purjotanu. Temä kotte ei ollew mitte lahutu olnu. Temä hobene lännu kül mõisa hoowi pääl M. Tarend koorma pääle ja lahnu sääl üte koti.
Mõisa walitsus pallel, et Jaan Ermelile ja Peeter Raamatule siin kohto een üles üteldus saas et nemä jala päält priis saas tettus selle et nemä tee pääl purjotama ollew läänu ja mitte õigel wiisil oma asjo tallitama.
Otsus:
Mihkel Tarend, Jaan Ermel ja Peeter Raamat peawa üle kolme see 2 1/2 wakka rükki mõisale ärä masma. Kuna aga mõisa walitsus esi neid trahwitada wõip, selle eest mis na muido weel selle käügi man kahjo omma tennu ja saap sis siist kogokonna kohto poolt mõisa walitsuse palwe pääle Jaan Ermelile ja Peeter Ramatule üles üteldu, et nemä jäla päält mõisa teenistusest prii omma.
Kui kog. kohto otsus ja Sääduse §§ 773 ja 774 kohton käüjile ette saiwa loetu, sis es ole Mihkel Tarend selle otsusega rahul, niisama ka Jaan Ermel ja Peeter Raamat, kuna Mihkel Tarendile protokoll lubati ja Jaan Ermelile ja Peeter Raamatule opusleht.
Kohto een kaiwas Mõisawalitseja S. Rõigas / Hr von Hertzbergi käsu pääle/ et tema saatnu omi sulasid nimelt MIhkel Tarend Jaan Ermel ja Peeter Raamat Nursi mõisast rüki tooma ja pantu säält neile 40 wakka rükki pääle ja kui nema säält tagasi tulnu, olnu nee röä kotti katskin lahutu, ja 2 1/2 wakka rükki olnu puudus. 2 moonameest jäänu Juba kõrtsi ja kolmas moonamees lännu Nursi mõisa, kuna perast ka 2 weel perrä tulnu ja olnu purjun.
Mihkel Tarend wastut selle kaibduse pääle, et temä lännu kül mõisawalitsuse käsu pääle Nursi mõisa rükki perrä, kohes sis Jaan Ermel ja Peeter Raamat purjotama jäänu ja temä ütsinda Nursi mõisahe lännu. Kotti olnu joba enne katski kui röä Nursi mõisan sisse pantu ja tee pääl lahknu ka hobese mõne kotti katski.
Jaan Ermel wastut, et see kül tõtte om et nema Juba Kõrtsi jooma ollew jäänu. Tee pääl ollew kül hobese mõne koti ärä lahknu ja Tille mäe pääl lännu koorma ümbre kos üts kot lahki lännu, kost rükki wälja ollew lännu.
Peeter Raamat wastut, et temä ei ollew mitte purjotanu. Temä kotte ei ollew mitte lahutu olnu. Temä hobene lännu kül mõisa hoowi pääl M. Tarend koorma pääle ja lahnu sääl üte koti.
Mõisa walitsus pallel, et Jaan Ermelile ja Peeter Raamatule siin kohto een üles üteldus saas et nemä jala päält priis saas tettus selle et nemä tee pääl purjotama ollew läänu ja mitte õigel wiisil oma asjo tallitama.
Otsus:
Mihkel Tarend, Jaan Ermel ja Peeter Raamat peawa üle kolme see 2 1/2 wakka rükki mõisale ärä masma. Kuna aga mõisa walitsus esi neid trahwitada wõip, selle eest mis na muido weel selle käügi man kahjo omma tennu ja saap sis siist kogokonna kohto poolt mõisa walitsuse palwe pääle Jaan Ermelile ja Peeter Ramatule üles üteldu, et nemä jäla päält mõisa teenistusest prii omma.
Kui kog. kohto otsus ja Sääduse §§ 773 ja 774 kohton käüjile ette saiwa loetu, sis es ole Mihkel Tarend selle otsusega rahul, niisama ka Jaan Ermel ja Peeter Raamat, kuna Mihkel Tarendile protokoll lubati ja Jaan Ermelile ja Peeter Raamatule opusleht.
