PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
340
341
Daatum06.08.1873
Protokolli number169
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Rein Lambing Kohtumees
Kristjan Rusand Kohtumees
Paap Kress Kohtumees
Jaan Holsting Peakohtumees
Jakob Türkson Kohtumees
Gustaw Tolmusk Kohtumees

Schlogi prouwa Wõbsost kaibas kohto eent et Jaan Puksand Lokkotajalt teddä om sõimano, sis kui Zead linnan om olno, päle selle Jaan om ni sõimano Schlogi prouwat sinna kurradi kehhä södät minno wilja sinna kurradi kehhä olled issi Sant ja teed santiga tööd ja kui Schlogi prouwa om Janil wasto üttelno et Jaan, kas sinna olled jobno, sis om Jaan Schlogi prouwäl wasto üttelno et sinna olled issi kurradi kehhä jodik ja sago sa wina surma koolma. Ja ka om Jaan weel paljo muid sõimo sanno üttelno.

Jaan Puksand üttel et temmö ei olle mitte Schlogi prouwat sõimano, ja prouwa om üttelno Janil sinna olled sant sis Jaan om üttelno prouwal et sinna teed santega tööd, ja muut ei ollewa Jaan mitte söimano.

Wöölmünder Karl Menow tunnistas: et sis kui temmä prouwat linno om kutsno kaema sis prouwa om üttelno et masko Jaan tod ärrä mis temma Zead minnul winnewäl aastal kartowled ärrä seiwäd, sis Jaan om prouwale wasto üttelno et minna tõin selle eest länniko täie koort ja wõid, sis prouwa om Janil wasto üttelno et sul sandil ei olle hendälgi, sis Jaan om üttelno et sinna ei sa muido ellädägi kui sandid ei teewa, sis prouwa om üttelno sinnule ei läwwä ja sinna häbbemättä jodik käid minno sija nurme päle Zuskma seddä seddä minna tahha kaiwata et sa tulled minnu nurme päle haugotama sijä.

Ja päle selle ollewa mõllemba wastamissi jaggelennowa.

Se tülli om olno Wõbso karjamoisa nurme pääl linno kakjademann

Hans Maddis tunnistas et Jaan Puksand om prouwale üttelno, et sinna saad wina surma koolma; seddä om temmä kulu.

Tunnistusse perräst jääs polele.

Schlogi prouwa Wõbsost kaibas kohto eent et Jaan Puksand Lokkotajalt teddä om sõimano, sis kui Zead linnan om olno, päle selle Jaan om ni sõimano Schlogi prouwat sinna kurradi kehhä södät minno wilja sinna kurradi kehhä olled issi Sant ja teed santiga tööd ja kui Schlogi prouwa om Janil wasto üttelno et Jaan, kas sinna olled jobno, sis om Jaan Schlogi prouwäl wasto üttelno et sinna olled issi kurradi kehhä jodik ja sago sa wina surma koolma. Ja ka om Jaan weel paljo muid sõimo sanno üttelno.

Jaan Puksand üttel et temmö ei olle mitte Schlogi prouwat sõimano, ja prouwa om üttelno Janil sinna olled sant sis Jaan om üttelno prouwal et sinna teed santega tööd, ja muut ei ollewa Jaan mitte söimano.

Wöölmünder Karl Menow tunnistas: et sis kui temmä prouwat linno om kutsno kaema sis prouwa om üttelno et masko Jaan tod ärrä mis temma Zead minnul winnewäl aastal kartowled ärrä seiwäd, sis Jaan om prouwale wasto üttelno et minna tõin selle eest länniko täie koort ja wõid, sis prouwa om Janil wasto üttelno et sul sandil ei olle hendälgi, sis Jaan om üttelno et sinna ei sa muido ellädägi kui sandid ei teewa, sis prouwa om üttelno sinnule ei läwwä ja sinna häbbemättä jodik käid minno sija nurme päle Zuskma seddä seddä minna tahha kaiwata et sa tulled minnu nurme päle haugotama sijä.

Ja päle selle ollewa mõllemba wastamissi jaggelennowa.

Se tülli om olno Wõbso karjamoisa nurme pääl linno kakjademann

Hans Maddis tunnistas et Jaan Puksand om prouwale üttelno, et sinna saad wina surma koolma; seddä om temmä kulu.

Tunnistusse perräst jääs polele.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS