Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Metsawahi Annan N: XII mõisa maakoha Kustaw Kirtsi kätte, Jüripäewast 1908 kunni Jüripäewani 1911, kelle eest Kustaw Kirtsi mõisale maksab aastaks 23 rubla (Kakskümendkolm) nimelt 1 Aprilil enmaksetawal korral 11 rubl. 50 kop. ja II Octbr. jäle 11 rubl. 50 kop. ja lõikab peale sele ilma maksuta se mõisa willi mes § 7 nimetab. Tema annab mõisale kautioniks 10 (kümme) rubla, kelle eest maksetakse aasta lõpul 5 (wiis)% ja se kautioni raha jääb mõisa kätte seisma kuni koha käest ära andmiseni.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Kustaw Kirtsi terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Kustaw Kirtsi peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Metsawahi Ann N: XII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad
§ 4. Kustaw Kirtsi peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Kustaw Kirtsi saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda 3 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. jääb maha,
§ 7. Üle selle,mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 4 wakamaad rukkid ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud: mitte midagi, sest se lõiguse raha on rendile juurde arwatud. Kustaw Kirtsi saab ka selle ülle walwama, et mõisa metsadest midagi warastud ei sa, ja peab seda kohe Metsawalitsusele ehk kohaliku Metsawahile teadust andma, nenda pea kui tema seda leijab, et metsast midagi warastetud on.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Metsawahi Annas N:XII talun aasta üle pidama kõige wähem 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Kustaw Kirtsi wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Peale selle kohustab Kustaw Kirtsi henda, selle kontrahti aja jooksul ka metsa tööd omma peale wõtta, ja nenda sagede metsa töö man olla kui aga temma maatükki ja mõisa orjuse tööd seda lubawat. Nii pea kui Kustaw Kirtsi peaks wäljalistel töösid omma peale wõtma, ilma Metsawalitsuse luba küsimata kaodab tema seda maid oma koha õiguse ja on siis Mõisawalitsusel õigus teda kohast ära saata. Metsatöö manu peab Kustaw Kirtsi omale tõist meest muretsema, et töö ühe saega wõib tehtud saada.
Hoonete seisus:
1.) Ellomaja õlle kattuse all korstnaga, hea.
2.) Laut ja Õllestik, õlle kattuse all, heas korras.
3.) Ait, õlle kattuse all hea, kastlukkuga.
4.) Saun õlle kattuse all hea.
5.) Õwwe ümber aijat korras, kõik raud hinged
ja ahjo rauat on mõisa omma.
6.) Kaew heas korras.
Kustaw Kirtsi (allkiri)
Mõisa asemik: C.Nemwalz.
1908 a. Juuni kuu 19 päewal toodi see rendi leping isiklikult tuttawate, Pala mõisas elawate Kustaw Kirtsi ja Karl Nemwalzi poolt Pala wallakohtule ustawaks tunnistamise tarwis ette
kohtuasupaigas Pala wallamajas, Tartu kreisis. Seejuures tunnistab wallakohus, et see leping pooltele ette on loetud ja nende omakäega allakirjutud. Akti raamat N: 3.
Kohtu Esimees K. Reinhold
Kirjutaja Brükkel.
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Metsawahi Annan N: XII mõisa maakoha Kustaw Kirtsi kätte, Jüripäewast 1908 kunni Jüripäewani 1911, kelle eest Kustaw Kirtsi mõisale maksab aastaks 23 rubla (Kakskümendkolm) nimelt 1 Aprilil enmaksetawal korral 11 rubl. 50 kop. ja II Octbr. jäle 11 rubl. 50 kop. ja lõikab peale sele ilma maksuta se mõisa willi mes § 7 nimetab. Tema annab mõisale kautioniks 10 (kümme) rubla, kelle eest maksetakse aasta lõpul 5 (wiis)% ja se kautioni raha jääb mõisa kätte seisma kuni koha käest ära andmiseni.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Kustaw Kirtsi terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal ära andma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Kustaw Kirtsi peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Metsawahi Ann N: XII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad
§ 4. Kustaw Kirtsi peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Kustaw Kirtsi saab aastas 1½ (poolteist) 6-jalalist sülda 3 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. jääb maha,
§ 7. Üle selle,mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 4 wakamaad rukkid ehk nisud, 3 wakamaad odrad wõi ernid ja 3 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud: mitte midagi, sest se lõiguse raha on rendile juurde arwatud. Kustaw Kirtsi saab ka selle ülle walwama, et mõisa metsadest midagi warastud ei sa, ja peab seda kohe Metsawalitsusele ehk kohaliku Metsawahile teadust andma, nenda pea kui tema seda leijab, et metsast midagi warastetud on.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Metsawahi Annas N:XII talun aasta üle pidama kõige wähem 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Kustaw Kirtsi wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
Peale selle kohustab Kustaw Kirtsi henda, selle kontrahti aja jooksul ka metsa tööd omma peale wõtta, ja nenda sagede metsa töö man olla kui aga temma maatükki ja mõisa orjuse tööd seda lubawat. Nii pea kui Kustaw Kirtsi peaks wäljalistel töösid omma peale wõtma, ilma Metsawalitsuse luba küsimata kaodab tema seda maid oma koha õiguse ja on siis Mõisawalitsusel õigus teda kohast ära saata. Metsatöö manu peab Kustaw Kirtsi omale tõist meest muretsema, et töö ühe saega wõib tehtud saada.
Hoonete seisus:
1.) Ellomaja õlle kattuse all korstnaga, hea.
2.) Laut ja Õllestik, õlle kattuse all, heas korras.
3.) Ait, õlle kattuse all hea, kastlukkuga.
4.) Saun õlle kattuse all hea.
5.) Õwwe ümber aijat korras, kõik raud hinged
ja ahjo rauat on mõisa omma.
6.) Kaew heas korras.
Kustaw Kirtsi (allkiri)
Mõisa asemik: C.Nemwalz.
1908 a. Juuni kuu 19 päewal toodi see rendi leping isiklikult tuttawate, Pala mõisas elawate Kustaw Kirtsi ja Karl Nemwalzi poolt Pala wallakohtule ustawaks tunnistamise tarwis ette
kohtuasupaigas Pala wallamajas, Tartu kreisis. Seejuures tunnistab wallakohus, et see leping pooltele ette on loetud ja nende omakäega allakirjutud. Akti raamat N: 3.
Kohtu Esimees K. Reinhold
Kirjutaja Brükkel.
Pala wallakohtu pitsati jäljend.
