Joh. Purasson kaiwas, et Wastse-Otepää mees Willem Wulf ollew temä haina 26/27 Märtsil s.a. ööse küünist ärä warastanu, midä temä Willem Wulf majast kätte löüdnu. Haino ollu arwata 60-80 Leisikut ja nõudse haino punna eest 50 kop., see on kokko 30-40 Rbl. ja pallel kog. kohtul sedä asja üle kullelda.
Willem Wulf /Wastse Otepääst/ wastut selle kaibduse pääle kui see temäle ette sai loetu, et temä ei ollew mitte neid haino warastanu, enge temä hüürniko Mihkel Kornet käest ollew nee haina kätte ärä löütu.
Mihkel Kornet /Wastse Otepääst/ ütel selle kaibduse pääle, et temä ei ollew kostki haino warastanu, enge ostnu ollew temä kül oma walla meeste käest, muud ei teedwad temä midagi.
Wastse Otepää wallawanemb Jaan Kuus tunnist, et temä om neid haino üle kaeman olnu ja lännu hainaproow ütte, mida ka Wastse=Otepää kohtomehe ülemkaenu. Nee haina, mis Mihkel Kornet man löütu ja nee haina, mis Joh. Purasson proowis toonu ollu just üte sugutse.
Kaarli Jahu /Hurmist/ tunnist, et temä om Joh. Purassoniga üten olnu haino otsman, kos nemä J. Purassoni küüni mant seni kui sinna jälgi pitte perrä lännu kost nee haina löütu W. Wulf majast. Joh Purasson lännu kohtomaja mano kohtomeeste perrä, kos temä sis jäänu sinna seni wahtma, et haino ärä ei wiia, kost sis maja rahwas tedä ärä ajanu ja ähwardanu lüwwa.
Wastse-Otepää wöörmünder Willem Wulf ollew neid meelega omast majast mööda wiinu ja ütelnu, et temä selle eest saisap, et temä majan warastedu haino ei ole ja et sääl külängi ei ole. Kui haina temä majast ärä löütu, sis ei ollew ta enamb midagi ütelnu.
Otsus:
Et see warguse asi üle 15 Rbl. suur om, sis ei wõi see kog.kohus midagi mõista ja sadap selle protokolli selle alandliko palwega Keiserliko Wõro Maakohtule, et sööl neide üle kohus saas mõistetu.
Protokolli ärakiri K.W.M. kohtule 17. Mail ärä saadetu.
Joh. Purasson kaiwas, et Wastse-Otepää mees Willem Wulf ollew temä haina 26/27 Märtsil s.a. ööse küünist ärä warastanu, midä temä Willem Wulf majast kätte löüdnu. Haino ollu arwata 60-80 Leisikut ja nõudse haino punna eest 50 kop., see on kokko 30-40 Rbl. ja pallel kog. kohtul sedä asja üle kullelda.
Willem Wulf /Wastse Otepääst/ wastut selle kaibduse pääle kui see temäle ette sai loetu, et temä ei ollew mitte neid haino warastanu, enge temä hüürniko Mihkel Kornet käest ollew nee haina kätte ärä löütu.
Mihkel Kornet /Wastse Otepääst/ ütel selle kaibduse pääle, et temä ei ollew kostki haino warastanu, enge ostnu ollew temä kül oma walla meeste käest, muud ei teedwad temä midagi.
Wastse Otepää wallawanemb Jaan Kuus tunnist, et temä om neid haino üle kaeman olnu ja lännu hainaproow ütte, mida ka Wastse=Otepää kohtomehe ülemkaenu. Nee haina, mis Mihkel Kornet man löütu ja nee haina, mis Joh. Purasson proowis toonu ollu just üte sugutse.
Kaarli Jahu /Hurmist/ tunnist, et temä om Joh. Purassoniga üten olnu haino otsman, kos nemä J. Purassoni küüni mant seni kui sinna jälgi pitte perrä lännu kost nee haina löütu W. Wulf majast. Joh Purasson lännu kohtomaja mano kohtomeeste perrä, kos temä sis jäänu sinna seni wahtma, et haino ärä ei wiia, kost sis maja rahwas tedä ärä ajanu ja ähwardanu lüwwa.
Wastse-Otepää wöörmünder Willem Wulf ollew neid meelega omast majast mööda wiinu ja ütelnu, et temä selle eest saisap, et temä majan warastedu haino ei ole ja et sääl külängi ei ole. Kui haina temä majast ärä löütu, sis ei ollew ta enamb midagi ütelnu.
Otsus:
Et see warguse asi üle 15 Rbl. suur om, sis ei wõi see kog.kohus midagi mõista ja sadap selle protokolli selle alandliko palwega Keiserliko Wõro Maakohtule, et sööl neide üle kohus saas mõistetu.
Protokolli ärakiri K.W.M. kohtule 17. Mail ärä saadetu.
