PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (1871-1891)

LeidandmedEAA.3333.1.9
Kaader
364
365
366
Daatum10.09.1873
Protokolli number191
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Holsting Peakohtumees
Rein Lambing Kohtumees
Paap Kress Kohtumees
Gustaw Tolmusk Kohtumees

Petterburgi Kubbermangost Alexander Iwanow Audowa Kreisist Remjä kuntori alt Ossata külläst kaibas kohto een, et 17 Augustil kui temmä Emmä Matrona om teddä koddost Osatna külläst saatno Räppinäle leibä ostma, sis sel aial kui Essä koddon ei olle olno, ja Petterburgin om olno, ja sis om Alexander tulno, ja om Räppinä moisast 10 Pudta jahho koddo perrele wijä leiwwäs ostno. Agga kui Alexander om, selle omma Essä hobbesega, mis Tosikatzi küllän Peter Songe kartowle tärklisse teggijä tööd om tettä olno.

Kui Alexander neide jahhudega Tosikazi külläst, Järwe teed alla om länno Järwe weerde, sis om Räppinä wallast Tosikatzi külläst Zerna JakobKarl SongeJaan Songe Järwe weerde perrä länno, ja ollewa sääl Jarwe roo sissen Alexandre käest ärrä riisnowa se 10 Pudta jahho, hobbest kige wankrega, ja Alexandre leib mes söigi tarwis ütten om olno, arwato nakla kaks, ja 85 Kop rahha, ja neide perre om ka koddon ilma leiwätä jänud.

Seddä asja pallub, Alexander kohto läbbi ärrä selletädä

Tunnistajad om Petro Pawlow Ann Ignatsi

Jakob Zernant üttel küssimisse päle, et Petre kirjä päle mis Peter om koddo saatno, et Wennelessel mitte hobbest kätte ei anna enne kui temmä koddo lähhäb, ja ärrä selletäb, ja sis kui se Alexander jahhudega om länno, om olno Petre Wanker ja taossed ja hobbese riistäd, ja kui Wennelenne om omma hobbest ja jahhud ärrä wija om tahtno, om temmä lubbano Jaan Songega Järwe werest hobbest wankrega koddo taggasi saata, mis Alexander koddon om lubbano, agga Järwe weren, om Alexander tahtno hobbest ärrä wijä

Karl Songe Peter Songe welli üttel et temmä om üttelno Alexandrel et hobbest minna ei anna, ja sis om Alexander üttelno et tulgo Essä Järwe weerd hobbest taggasi toma, ja sis ni kauwa om nemmäd ütten Essägä lännowa kui tärklesse maja manno, ja säält om Alexander hakkano hobbesega aiama ja sis om temmä perrä länno Jerwe weerde Jakobiga, ja sis sääl om Alexander tahtno hobbest Lotja panda, ja sis ollewa nemmäd hobbest käest ärrä wõtnowa ja sääl mann om tülli olno, ja Alexander om tahtno Karli pääd lahki löwwä ja sis om Alexander hobbest wallale laskno, ja nemmäd om hobbest ette pandno, ja ärrä tonowa kige jahhudega mis Alexander ärrä ei olle wõtno.

Rahha ollewa nemmäd 100 sammo maad kaugel mant ärrä tullen wankrest leidnowa leiwägä rättigä.

Ni samma tunnist ka wanna Essä Jaan Songe.

Jakob Zernask üttel ka 100 sammo maa taggost leidnowa seddä rahha ja leibä rahha om olno 79 kop.

Ann Lukijanawo Ossatna külläst Wennenaine tunnistas; et temmä om nänno kui 3 meest om lännowa ja om Alexandre käest hobbest ärrä winowa, sis temmä om küssino kus Teije lähhäte selle hobbesega sis neo mehhed om üttelnowa seddä om weel weidi teddä hennäst olles ka moisahe wijä.

Alexander üttel et Karl Songe om temmä rinnust Järwe weren kindi wõtno ja om ka temmäle kala päle lönod, Ja ka Jakob Zernask om teddä taggast uska wõtnowa.

Kohto otsus Räppinä koggokonna kohhus annap allandlikko palwega seddä asja Keiserlikko Werromakohto ette selletädä ja mõista.

Petterburgi Kubbermangost Alexander Iwanow Audowa Kreisist Remjä kuntori alt Ossata külläst kaibas kohto een, et 17 Augustil kui temmä Emmä Matrona om teddä koddost Osatna külläst saatno Räppinäle leibä ostma, sis sel aial kui Essä koddon ei olle olno, ja Petterburgin om olno, ja sis om Alexander tulno, ja om Räppinä moisast 10 Pudta jahho koddo perrele wijä leiwwäs ostno. Agga kui Alexander om, selle omma Essä hobbesega, mis Tosikatzi küllän Peter Songe kartowle tärklisse teggijä tööd om tettä olno.

Kui Alexander neide jahhudega Tosikazi külläst, Järwe teed alla om länno Järwe weerde, sis om Räppinä wallast Tosikatzi külläst Zerna JakobKarl SongeJaan Songe Järwe weerde perrä länno, ja ollewa sääl Jarwe roo sissen Alexandre käest ärrä riisnowa se 10 Pudta jahho, hobbest kige wankrega, ja Alexandre leib mes söigi tarwis ütten om olno, arwato nakla kaks, ja 85 Kop rahha, ja neide perre om ka koddon ilma leiwätä jänud.

Seddä asja pallub, Alexander kohto läbbi ärrä selletädä

Tunnistajad om Petro Pawlow Ann Ignatsi

Jakob Zernant üttel küssimisse päle, et Petre kirjä päle mis Peter om koddo saatno, et Wennelessel mitte hobbest kätte ei anna enne kui temmä koddo lähhäb, ja ärrä selletäb, ja sis kui se Alexander jahhudega om länno, om olno Petre Wanker ja taossed ja hobbese riistäd, ja kui Wennelenne om omma hobbest ja jahhud ärrä wija om tahtno, om temmä lubbano Jaan Songega Järwe werest hobbest wankrega koddo taggasi saata, mis Alexander koddon om lubbano, agga Järwe weren, om Alexander tahtno hobbest ärrä wijä

Karl Songe Peter Songe welli üttel et temmä om üttelno Alexandrel et hobbest minna ei anna, ja sis om Alexander üttelno et tulgo Essä Järwe weerd hobbest taggasi toma, ja sis ni kauwa om nemmäd ütten Essägä lännowa kui tärklesse maja manno, ja säält om Alexander hakkano hobbesega aiama ja sis om temmä perrä länno Jerwe weerde Jakobiga, ja sis sääl om Alexander tahtno hobbest Lotja panda, ja sis ollewa nemmäd hobbest käest ärrä wõtnowa ja sääl mann om tülli olno, ja Alexander om tahtno Karli pääd lahki löwwä ja sis om Alexander hobbest wallale laskno, ja nemmäd om hobbest ette pandno, ja ärrä tonowa kige jahhudega mis Alexander ärrä ei olle wõtno.

Rahha ollewa nemmäd 100 sammo maad kaugel mant ärrä tullen wankrest leidnowa leiwägä rättigä.

Ni samma tunnist ka wanna Essä Jaan Songe.

Jakob Zernask üttel ka 100 sammo maa taggost leidnowa seddä rahha ja leibä rahha om olno 79 kop.

Ann Lukijanawo Ossatna külläst Wennenaine tunnistas; et temmä om nänno kui 3 meest om lännowa ja om Alexandre käest hobbest ärrä winowa, sis temmä om küssino kus Teije lähhäte selle hobbesega sis neo mehhed om üttelnowa seddä om weel weidi teddä hennäst olles ka moisahe wijä.

Alexander üttel et Karl Songe om temmä rinnust Järwe weren kindi wõtno ja om ka temmäle kala päle lönod, Ja ka Jakob Zernask om teddä taggast uska wõtnowa.

Kohto otsus Räppinä koggokonna kohhus annap allandlikko palwega seddä asja Keiserlikko Werromakohto ette selletädä ja mõista.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS